Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Vera Poska-Grünthal oli esimene naine, kes sai Tartu ülikoolis õigusteaduse magistriks

Copy
Palju mehi ja vaid üks naine esimeses reas! Need on Tartu ülikooli stipendiaadid ja diplomeeritud edasiõppijad Tartu ülikooli aastapäeval 1934. aastal. Esimeses reas (vasakult) Siegfried Aaslava, Vera Poska-Grünthal, Vassili Randmets, Mart Nurk ja Elmar Päss. Teises reas Karl Orviku, Hans Ronimois, Anton Härma, Mihkel Toomse, Karl Inno, Aulis Aret ja Aleksander Kurvits.
Palju mehi ja vaid üks naine esimeses reas! Need on Tartu ülikooli stipendiaadid ja diplomeeritud edasiõppijad Tartu ülikooli aastapäeval 1934. aastal. Esimeses reas (vasakult) Siegfried Aaslava, Vera Poska-Grünthal, Vassili Randmets, Mart Nurk ja Elmar Päss. Teises reas Karl Orviku, Hans Ronimois, Anton Härma, Mihkel Toomse, Karl Inno, Aulis Aret ja Aleksander Kurvits. Foto: Armin Lomp / TÜ raamatukogu arhiiv

Vera Poska-Grünthali 125. sünniaastapäevale mõeldes korraldasid Tartu ülikooli õigusteaduskond ja Õpetatud Eesti Selts 28. märtsil õigusajaloo- ja teaduspäeva.

Vera Poska-Grünthal (25.03.1898–29.01.1986) oli esimene naine, kes sai Tartu ülikoolis õigusteaduse magistriks – aasta oli siis 1939 – ja kes töötas õigusteaduskonnas õppejõuna. Ta oli silmapaistev naisliikumise aktivist ning paljude naiste ja laste õigustega tegelenud organisatsioonide asutaja.

Vera Poska-Grünthali päeva peamised korraldajad, Tartu ülikooli õiguse ajaloo kaasprofessor Merike Ristikivi ja professor Marju Luts-Sootak tõstsid esile naisteadlase mitmekülgseid saavutusi.

«Vera Poska-Grünthali pühendumus teadusele oli imetlusväärne,» ütles Marju Luts-Sootak. «Tema mahult napiks jäänud teaduslik looming oli sisult väga hea, pakkudes tänapäevalgi avastamisrõõmu. Vera abikaasa Timm, riigikohtunik ja õppejõud Timotheus Grünthal toetas oma naist ja laste ema kõigis püüdlustes, mis aitasid kaasa tollaste naiste õigusliku ja ühiskondliku olukorra parandamisele.»

Merike Ristikivi lisas, et Vera Poska-Grünthali saavutused on tähelepanuväärsed ka rahvusvaheliselt. «Mitmel pool mujal jõudsid naised akadeemilistele ametikohtadele alles aastakümneid hiljem. Ka rahvuslike naisjuristide liitude ülese rahvusvahelise ühenduse loomine oli tema idee.»

Õigusnõustaja ja advokaadina abistas Vera Poska-Grünthal enamasti neid, kes kas soo, vanuse või majandusliku olukorra tõttu kippusid hätta jääma. Ta osales aktiivselt Eesti perekonnaõiguse reformi ettevalmistamisel.

Teise maailmasõja järel emigratsioonis elades jäi ta samuti seisma naiste ja laste õiguste eest, andes samas olulise panuse eestluse vaimu ja ideestiku hoidmisse.

Vera Poska-Grünthali päeva esinejad TÜ senati saalis (vasakult) TÜ õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak, kaasprofessor Merike Ristikivi, õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits, doktorant Katrin Kiirend-Pruuli ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike.
Vera Poska-Grünthali päeva esinejad TÜ senati saalis (vasakult) TÜ õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak, kaasprofessor Merike Ristikivi, õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits, doktorant Katrin Kiirend-Pruuli ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike. Foto: TÜ õigusteaduskond

Mälestuspäeval räägiti Vera Poska-Grünthali haridusest, tema tööst advokaadi ja õppejõuna, teadustegevusest, rollist naisliikumises, panusest Eesti perekonnaõiguse arendamisse ja tööõiguse kujundamisse.

Ettekannete pinnalt kirjutatud artiklid plaanitakse avaldada Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus.

Tagasi üles