Risto Lehiste: kui mitu linna mahub ühte linna?!

Risto Lehiste Foto: Margus Ansu

Kultuuripealinna aasta oma ellujäämise kunstide kontseptsiooniga on ukse ees ja Tartule on järgmine aasta märgiline. Nii linnaelanike enda tegemised kui rahvusvaheline huvi meie vastu annab tõuke ka Tartu muuseumidele.

Meie Tartu linnaajaloo muuseume kõige täpsemalt iseloomustav sõna on kaleidoskoopiline: viis muuseumi on olemuselt, tekkelt, teemalt ja väljanägemiselt täiesti erinevad. Meil on nii rõõmsaid teemasid kui ka elu tumedamat poolt käsitlevaid ekspositsioone. Nii ajaloolised kui natuke uuemad hooned. Nii lutsulik huumor, laulupeolik isamaalisus, noobel aadellikkus kui ideoloogiline kurjus. Kõike seda anname edasi näituste ja lugude kaudu.

Mida ja kuidas peaks ainus Tartu linna (aja)loole keskenduv mäluasutus Euroopa kultuuripealinna aastal oma külalistele näitama? Tänapäeva muuseumid on juba ammu muutunud kuriositeetide nurgakestest laiemateks ühiskonda kaasavateks kultuuriasutusteks. Jõudsime veendumusele, et samasugune – avatud ning kaasav – peab olema ka linnamuuseum kultuuripealinna aastal.

Tartu linnamuuseum soovib, et kultuuripealinna aasta näitus oleks tehtud koos tartlastega. Muuseum tahab tuua külastajate ette linna mineviku ja oleviku oma inimeste abiga. Me unistame, et see näitus tooks säravad ideed ja vahetud lood muuseumisse ning muuseum jõuaks laiemalt linnaosadesse ja tartlasteni.

Kuidas on Tartu linnaosad kasvanud nii eriilmelisteks, koos täiesti äratuntavate identiteeditahkudega ja endiselt üllatavate ajalooliste paikadega?

Kaasamine kõlab kaunilt, aga tunduvalt keerulisem on anda sellele sõnale reaalne tähendus. Soovime, et kaasamine ei oleks pelgalt inimeste kutsumine näituse avamisele, vaid see, et meie näituse ongi teinud inimesed ise, kui mitte kruvi keerates ja seina ladudes (ehkki võimaldame ka seda), siis vähemalt aktiivselt kaasa mõeldes, oma lugusid rääkides, eksponaate loovutades, mis aitaks selle näituse teoks teha.

Kes on tartlased? Mis teeb selle linna nii eriliseks, et Euroopa kultuuripealinna aasta meieni jõuab? Vastuseid tuleb otsida ikka ise peeglisse vaadates. Võtame Tartu enda ees lahti, katsume aru saada, millest selline fööniksilaadne, koos jõega ajas voolav ja muutuv linn on tehtud. Kuidas on linnaosad kasvanud nii eriilmelisteks, koos täiesti äratuntavate identiteeditahkuidega, koos endiselt üllatavate ajalooliste paikadega? Kuidas ajarattas pöörlevad kaleidoskoobikillud üksteisest mõtlevad ja üksteist vastastikku mõjutavad?

Nendele küsimustele ei ole õige vastata pelgalt muuseumis kogusid uurides või ajalooarhiivides dokumente lapates. Arhiivis saab aimu ajaloost, sealt leiab põnevaid materjale, mis on kahtlemata Tartu linnaosade identiteedi ühed allikad. Aga ainult arhiivi abil ei defineeri olevikku, inimene koos oma mälu ning miks mitte ka subjektiivsusega on kõige olulisem. Mis on Tartu – see tuleb selgeks teha praegu ja siin elavate inimeste käest küsides, seda kõike jäädvustades, külalistele näidates, oma inimestele taas meelde tuletades. Nii kultuuripealinna aastal kui ka edaspidi.

Oleme juba alustanud näituse loomist. Oleme käinud külas Tartu linnaosades ja tutvunud aktiivsemate inimestega. Oleme osalenud kogukonnaseltside koosolekutel, käinud kirikus, inimeste kodudes, aiamaal, ostukeskuses, kalmistul, vaksalis, linnavalitsuses, liftis, Aparaaditehases ja mujalgi.

Muuseumil on tekkinud palju mõtteid ja veel rohkem küsimusi. Kas Annelinna sümbol võiks olla vesijalgratas või kanali kaldal olnud lennuk, millest mitmed annelinlased on meile pajatanud? Kas Tähtvere on arhitektuuri, laulu või ikkagi spordi linnaosa? Kas Supilinna sümboliks võiks olla ammused suvised suusarajad või suurvee ajal vajalikud kummikud? Või on tähtis hoopis midagi muud?

Mis on Tartu – see tuleb selgeks teha praegu ja siin elavate inimeste käest küsides, seda kõike jäädvustades, külalistele näidates, oma inimestele taas meelde tuletades.

Me kutsume praegusi ja ka endisi Tartu elanikke üles mõtestama seda linna ning linnaosa, kus te elate või olete elanud. Loome koos näituse, mis kõnetaks külalisi, aga eelkõige meid endid. Sest ennast tundmata ei ole me erilised ellujäämiskunstnikud.

Küsimused, millele ootame teie vastuseid on järgmised.

– Mis on teie linnaosa kõige paremini iseloomustav nähtus, ese, inimene, maja või muu tunnus?

– Mis võiks olla teie linnaosa näitusepeatüki pealkiri või tunnuslause?

Usume, et see, mida meie linna inimesed muuseumile vastavad või muuseumisse toovad, saab olema kirju ja eklektiline materjal. Aga see ongi Tartu! Need olemegi meie! Muuseum annab oma parima, et meie linna lugu näituseruumides ja sisehoovis, aga ka linnaosades sobivasse ning haaravasse vormi saaks.

Kui tunnete, et tahate meiega sellele rännakule kaasa tulla, siis saate sellega alustada meie muuseumi kodulehel, kuhu ootame teie mõtteid ja vastuseid. Lisaks saate ühendust võtta ka otse kuraatoritele kirjutades. Või astuge lihtsalt muuseumist läbi ja jagage oma mõtteid ning arvamusi. Mida rohkem meie kõigi lugusid, seda enam on see meie kõigi näitus. Meie Tartu.

Oma vastused nendele küsimustele saate meile edastada muuseumi koduleheküljele muuseum.tartu.ee või siis otse Tartu linnamuuseumisse Narva mnt 23.