Tartlased mälestavad märtsiküüditamise ohvreid

Märtsiküüditamise 70. mälestuspäev Tartu raeplatsil. Foto: Margus Ansu

Küüditamise mälestuspäeval, 25. märtsil mälestatakse Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi ühe massilisima vägivaldse terroriteo märtsiküüditamise ohvreid. Tartu linnas mälestatakse küüditamise ohvreid laupäeval, 25. märtsil kell 10 Rukkilille mälestusmärgi juures.

Tartu linnavalitsus kutsub tartlasi üles heiskama küüditamise mälestuspäeval leinalipud ja süütama õhtuvalguses koduakendel küünlad. Tartu raekoja kellad mängivad mälestuspäeval päevakohaseid viise: kell 9 «Hoia, Jumal, Eestit», kell 12 «Mu isamaa armas», kell 15 «Ärkamise aeg», kell 18 «Mu isamaa armas» ja kell 21 «Mu isamaa on minu arm».

Märtsiküüditamine toimus 1949. aasta 25. märtsist 28. märtsini, mil nõukogude võim korraldas Eesti elanike massilise vägivaldse ümberasustamise Nõukogude Liidu kaugeimatesse nurkadesse. See oli kommunistliku režiimi massilisim terroritegu Eesti rahva vastu: nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja pandi Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese ning sadu inimesi saadeti Siberisse veel hiljemgi.

Mälestustseremoonial võtavad sõna Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Memento esindaja Eha Kaljuvee. Mälestuspalve peab Tartu piiskop Joel Luhamets. «Iga ajaloohetk jätab endast maha jälje. Nõukogude Liidu repressiivorganite poolt läbi viidud küüditamised tekitasid meie ajaloolehekülgedele väga sügava ja verise jälje. Meie kohus on neid jälgi mäletada ja nendega tegeleda. Mäletades ja mälestades oleme tugevad,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

«Me ei tohi ealeski unustada punaterrori ohvreid ega selle kuriteo ohtlikult puudutavat painet tänases päevas,» lisas linnapea.