Kaia Oras: vesi on parim värvi, lõhna ja maitseta

Kaia Oras Foto: Erakogu

Eilsel rahvusvahelisel veepäeval keskendusime sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist.

Kuigi maitsetu, lõhnatu ja värvitu, on vesi just sellisena parim. Puhta vee tähtsust on raske ülehinnata, sest puhas vesi on eluks oluline. Vanasti valiti ka elukoht lähtuvalt just vee olemasolust ja kättesaadavusest.

Tänapäeval kasutatakse puhast põhjavett kiiremini, kui loodus suudab seda taastoota. Just veevarude olemasolu ja kättesaadavuse mõttes elame siin Eestis suhteliselt heas piirkonnas. Samas on ka Eesti veekasutus üsna suur ning nii oleme veevarude kasutusintensiivsuse indeksi alusel 11. kohal Euroopa Liidus.

Kuidas vesi saastub? Reovee jõudmine pinna- ja põhjavette rikub selle kvaliteedi. Eestis jõuavad saasteained põhjavette intensiivselt haritavatelt põllumajandusmaadelt, Ida-Virumaa kaevanduste leketest (mitmesugused jääkreostused) ja ka linnapiirkonnas kanaliseerimata aladelt.

Siiski on kanaliseerimata alade mõju põhjaveele viimase kümmekonna aasta vältel tänu uute reoveepuhastite ja kanalisatsioonivõrkude rajamisele vähenenud. Üldiselt on areng selle poole, et suurem osa tekkinud reoveest puhastatakse vähemalt sekundaarse reoveepuhastuse tasemel. Nii ka Eestis. Sekundaarne ehk bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, kuni vesi on nii puhas, et seda võib keskkonda lasta.

Tänapäeval kasutatakse puhast põhjavett kiiremini, kui loodus suudab seda taastoota.

Sekundaarset reoveepuhastust peetakse tavaliselt keskkonnakaitse seisukohalt vastuvõetavaks tasemeks, välja arvatud juhul, kui suublad asuvad tundlikus piirkonnas.

Eestis on 83 protsendi elanike majapidamine ühendatud teisese reoveepuhastusega. Sellise näitaja väärtusega kuulub Eesti viimaste võrdlusandmete alusel nende 16 liikmesriigi hulka, kus sekundaarse reoveepuhastusega puhastakse vähemalt 80 protsendi majapidamiste heitvesi.

Euroopa Liidu kuues liikmesriigis – Taanis, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Austrias ja Rootsis – on vähemalt sekundaarse reoveepuhastusega ühendatud majapidamiste osakaal jõudnud isegi 95 protsendini ja üle selle. Skaala teises otsas on riigid, kus vähem kui üks kahest majapidamisest on ühendatud tõhusa asulareoveepuhastiga.

Märkimisväärne on, et viimasel kahel kümnendil on mitmel riigil õnnestunud saavutada reoveepuhastuse katvuse drastiline kasv, näiteks Küprosel (18,3 protsendilt 82,7 protsendile) ja Portugalil (27 protsendilt 84,6 protsendile).

Eestis on piirkonniti erinevused küllalt suured. Põhja-Eestis on 94 protsendi elanike majapidamine ühendatud teisese reoveepuhastusega, Kirde-Eestis 90 ja Kesk-Eestis 75, ent Lääne-Eestis on see vaid 68 protsenti ja Lõuna-Eestis 69.

Tekst pärineb statistikaameti blogist.