Irja Alakivi: miks siis väärtuslik park kaitset ei vääri?

Irja Alakivi Foto: Tairo Lutter

Igal aastal sureb Eestis keskkonnategurite halva mõju tõttu enam kui tuhat inimest rohkem kui võiks. Kuni see näitaja ei ole null, on meil vaja probleemidega endiselt tegeleda. Kui palju rohkem vaesestub aga loodus ja kaob liike, sest nende elupaigad hävitatakse ehitustegevusega või muul moel. Tartu linnas me ei saa ega tohi seda endale lubada, isegi kui looduskaitse planeerimise spetsialistid selleks ettepaneku esitavad.

On üldteada, et keskkonnategurite halba mõju inimestele leevendab kõige mitmekülgsemalt rohekeskkond – metsad, rohealad, pargid. Linnas kõige rohkem just pargid, parkmetsad, vanad puistud. Seetõttu on nad kulla kaaluga nii nendes parkides elavatele liikidele kui ka inimeste tervisele.

Aga just selle tõttu tekitab jahmatust keskkonnaameti kahe ametniku koostatud ja 6. märtsi kuupäeva kandev eelnõu, mis on saadetud pargi kaitse algatajatele ning toetajatele, sh Eesti looduskaitse seltsile.