KIRI ⟩ Jüri Laurson: toidumajade juures on tunda kevade hõngu
Taliharjapäeval murdus talve selgroog ja loodus hakkas liikuma kevade poole, mis kalendri järgi jõudis kätte eile. Päris kevade saabumiseni võivad ilmad olla aga heitlikud, võib veel sadada lund ja tulla väga külmi päevi, mis teeb väikevärvuliste toitumise raskeks.
Tänavusel lumerohkel talvel oli näha, et väikelindudel tihastel, varblastel, leevikestel on toiduga muret olnud. Lindude toitumiskriisi on püüdnud leevendada linnuvaatlejad ja linnusõbralikud inimesed, kes elamute juurde, aknast jälgitavatele kohtadele on paigaldanud toidumaju. Tore on ju nende tiivuliste tegevust vaadata, liikide rohkust hinnata ja liike määrata – sellest kõigest ka rõõmu tunda.
Eriti tore on vaadata, kuidas leevikesed, tihased ja varblased toidumaja juures tegutsevad. Linde lendab toidumaja juurde erinevalt, kuid enam-vähem kindlatel kellaaegadel. Näiteks varblasi ilmub parvena, rasvatihaseid tavaliselt nelja-viie kaupa. Leevikesed ilmuvad kohale ettevaatlikult ja on näha, et punarinnaline isasleevikene valvab sirelioksal, et hallikasroosa rinnaesisega tagasihoidlik emaslind saaks rahulikult süüa.
Kõige aplam sööja on kirjurähn, sest kui tema platsi satub, sööb ta toidulaua tühjaks ka. Olenevalt ilmast vajavad linnud toitu erinevalt. Sooja ilmaga läheb rohkesti seemneid, külmaga rasvapalle.
Väikelindude vaenlased on hulkuvad kassid, seepärast tuleb toidumaja asetada nii kõrgele puuoksale, et kassid linde kätte ei saa.
Kõige arvukamalt esineb elamute juures väikelinde kohtades, kus lähedal on metsa, igihaljaid hekke, põõsaid või viljapuid. Kui lindude toitmisega kord alustatud, tuleb seda teha, kuni ilmad on soojemad. Hiljemalt aprillis võib toitmise lõpetada, siis tulevad linnud ise toime.
Jüri Laurson
loodushuviline