Korduma kippuvad küsimused kurja Legionella kohta. Vastab mikrobioloog Irja Lutsar

Mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar osales Tartu linnavalitsuse kriisikoosolekul, kus oli teemaks legionella bakteri levik. Foto: Margus Ansu

Teated Legionella bakteri levikust Tartu spaas, veekeskuses ja ühissaunas tekitavad kohati palju segadust. Kas tegu on tõesti ohtliku bakteriga või käib asjatu paanika külvamine? Legionella kohta annab ülevaate Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, kes osales ka Tartu linnavalitsuse korraldatud kriisikoosolekul.

Professor Irja Lutsar, veekeskused, spaad ja saunad on aastaid samamoodi tegutsenud, kuid miks on just praegu Legionella teema päevakorrale kerkinud?

Ka mina lähtun sellest infost, mis ilmub ajakirjanduses ja mida saan terviseametiga suheldes. Alguse sai see ühest legionelloosi juhtumist, mille järel hakati kontrollima, kust haigestunu Legionella bakteri külge sai. Tema kodust seda ei leitud ning seejärel kontrolliti V Spad, kuna oli teada, et ta seda kohta külastas. Aga tuleb märkida, et legionelloosi haigestunuid ongi meil vaid üks, seesama V Spas käinud inimene. Olen suhelnud ka TÜ kliinikumi arstidega ning nad kinnitavad, et mingit legionelloosi haiguspuhangut meil ei ole. Sellegipoolest on hakatud Tartus enam testima veekeskusi, basseine ja saunasid, varem säärast regulaarset seiret lihtsalt ei tehtud.

Kui teistest Eesti spaadest ja saunakeskusest samasuguseid proove võtta, kas on oht, et need tulemused oleks sarnased?

See on küll puhas spekulatsioon, aga arvata on, et need võiks tulla sarnased. Legionella on veest pärit bakter, kes teeb pesakesed torustikku. Kunagi ei ole võetud eesmärgiks, et veevärgis ei tohiks Legionellat üldse olla, see bakter on keskkonna mikroobide üks komponent.

Kas praegused teated Legionella leidudest on mingis mõttes ülereageerimine? Liigse paanika tekitamine?

Praegu ei testita seepärast, et meil oleks haiguspuhang. Praegu käib ennetav testimine, seda tulebki nii võtta ning mingiks paanikaks põhjust ei ole. Samas pole ka laiemahaardeliseks testimiseks põhjust. Tihedam ja suurema haardega testimine tuleks kõne alla, kui meil oleks kasvanud legionelloosi haigestunute hulk.

Kas võib olla, et see häda jääbki meie spaasid ja veekeskusi kimbutama, et jäädaksegi pistelist kontrolli tegema ning aeg-ajalt viskab jälle sisse proovi, mis on piirnormidest kõrgem?

Täna Tartu linnavalitsuse peetud kriisikoosolekul arutasime seda teemat, et võetaks veekeskustes, saunades ja teistes sellistes asutustes tarvitusele meetmed: külma vee torud tuleb hoida külmana ja sooja vee torudes hoida kuum vesi. Veekeskused vaatavad üle need kohad, kus kipub olema seisvat vett, sest see on Legionellale paljunemiseks ideaalne koht. Püütakse tekitada veeringlust, et vähendada Legionella paljunemise võimalusi.

Kui ohtlik see bakter ikkagi tegelikult on?

Legionella on kopsupõletiku tekitaja. Sõltub, kellest me räägime. Kui inimesel on immuunsüsteem korras ja tema leukotsüütide hulk ei ole liiga madal, siis pole põhjust Legionellat karta. Legionellat ei ole arvatud eriti ohtlike mikroorganismide hulka ja tema vastu on ravi olemas. Legionella ei ole uus bakter, ta ei ole meile sattunud eile ega üleeile. Kui Covidi puhul oli tegu täiesti uue ja tundmatu haigusega, mis levib kiiresti inimeselt inimesele ning millele puudus alguses ka ravi, siis Legionella bakter ei ole tundmatu, legionelloosile on ravi ja see ei levi inimeselt inimesele.

Küll aga põhjustab haigusi stress, seega soovitan jääda rahulikuks ja legionellaga seonduvaid teateid lugedes mitte paanikasse sattuda ja stressi langeda.