Eesti keel teise keelena olümpiaadil käsitleti noortekeelt

Noored kuulasid lõppvoorus Eesti sisuloojate videot. Foto: Mare Kitsnik

Kolmapäeval leidis Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis aset eesti keel teise keelena olümpiaadi lõppvoor. Eelvoorust edasi jõudnud 17 õpilasel tuli sel aastal käsitleda noortekeele ja kujundliku keele omapära.

Lõppvooru jõudmiseks esitasid õpilased olümpiaadižüriile kaks tööd. Neil tuli luua kuni viieminutine taskuhääling noortekeele teemal ja kirjutada 200-sõnaline fantaasiajutuke, mille peategelane on mõni Eestisse sattunud maailmas tuntud inimene, filmi- või raamatutegelane. Viimases pidid õpilased lugu koostades kasutama kümmet sobivat kujundliku keele väljendit.

9.–12. klasside õpilastele mõeldud olümpiaadi lõppvoorus olid lahendamiseks antud samuti kahte tüüpi ülesanded. Noortekeele ülesannetes kuulati juutuuberit ja vastati selle teksti põhjal arusaamist nõudvatele küsimustele, otsiti noorte Messengeri vestluses intensiivistajaid (nt veits, hullult, tsipa, jumalast, räigelt) ja asendati neid kirjakeelsetega (nt üsna, üpris, väga, äärmiselt, tohutult), lisati noorte tšätikeelde sobivaid lühendeid (nt nkn, pmst, mdea, mhm) ning analüüsiti noortekeelset luuletust.

Kujundliku keele ülesannetes selgitati vanasõnade tähendusi ja kirjutati neid kasutades jutukesi, leiti millistest Eesti kultusfilmidest on pärit tsitaadid (nt «Kohe näha, et vanad sõbrad», «Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksi rabama»), analüüsiti luuletust, selgitati rääkimisteemalisi metafoore (nt pillama paar märksõna, jutt läks käest ära) ning selgitati meemide tähendust ja loodi ise meeme.

Olümpiaadi žürii esimehe Mare Kitsniku sõnul võib sel aastal käsitletut pidada vägagi uudseks. «Noortekeelega üldjuhul kooli eesti keele kui teise keele tundides ei tegeleta ja õpilased ei saa eesti noorte omavahelisest vabast vestlusest kuigi palju aru, kui nad eestlastega eriti ei suhtle,» selgitas ta. Kitsnik lisas, et kuigi tänavusel olümpiaadil osalejad suhtlevad eestlastega väljaspool kooli, ajendas võistlusel osalemine mitmeid õpetajaid ka koolis noortekeelega tegelema.

Tulemuste arvestus toimus kahes vanuserühmas. Nooremate hulgas (9.–10. klass) moodustasid esikolmiku Tallinna Õismäe vene lütseumi õpilased. Parima tulemuse sai Nikita Mihhailov, järgnesid Maria Sõritskaja ja Aleksander Solovjov (õpetaja Marina Kaleininkene). Vanemas vanuserühmas (11.–12. klass) sai esimese koha Viktoria Kotškina Jõhvi gümnaasiumist, teisele tuli samast koolist Reelika Rannamäe (õpetaja Ulvi Vilumets). Kolmandale kohale tuli Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilane Matvei Škut (õpetaja Maire Küppar). Täielikud tulemused avalikustatakse Tartu ülikooli teaduskooli kodulehel.

Eesti keele teise keelena olümpiaadi korraldas Tartu ülikooli rakenduslingvistika osakond koos Tartu ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi rahastas haridus- ja teadusministeerium.