Kohtunik Kunman mõisteti õigeks ka teises kohtuastmes

Maakohtunik Leo Kunman

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Tartu ringkonnakohus jättis täna muutmata Tartu maakohtu eelmise aasta 20. oktoobri otsuse, millega mõisteti Leo Kunman (61) ja Janek Kunman (37) süüteokoosseisu puudumise tõttu neile esitatud kelmusesüüdistuses õigeks.

Samuti mõistis maakohus tõendamatuse tõttu Leo Kunmani õigeks  kindlustuskelmuse katse süüdistuses.

Janek Kunmanile süüks arvatud kaasaaitamise süüdistuse kindlustuskelmuse katsele kvalifitseeris maakohus aga ümber kelmusekatseks ning tunnistas ta selles süüdi.

Maakohus mõistis Janek Kunmanile rahalise karistuse 320 euro ulatuses.

Leo Kunman on Harju maakohtu kohtunik, kelle ametikohustuste täitmine kohtunikuna on peatatud kuni tema suhtes kriminaalmenetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni.  

Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et Leo Kunman või Janek Kunman oleks esitanud kindlusseltsile pärast 29. juunil 2009 toimunud avariid esimese kindlustusjuhtumi esinemise või sõidukil tekkinud vigastuste kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid.

Kindlustusselts maksis Leo Kunmanile kindlustushüvitise välja seaduslikel alustel ning Leo Kunmanil oli seaduslik õigus nimetatud hüvitise saamiseks.  

Riiklik süüdistus heidab Leo ja Janek Kunmanile ette, et kuigi kindlustusselts hüvitas Leo Kunmanile kõik tema sõiduki taastamiseks tehtavate remonttööde kulud, siis tegelikkuses väljamakstud summa ulatuses töid ei teostatud ja süüdistatavad said alusetult varalist kasu.

Ringkonnakohus aga leidis, et õige ei ole prokuröri väide, nagu oleks kindlustushüvitise väljamaksmine seatud sõltuvusse tekkinud kahju kõrvaldamisest.

Kindlustushüvitise väljamaksmine on vastavalt võlaõigusseadusele seatud sõltuvusse kahest asjaolust – kindlustusjuhtumi esinemisest ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramisest.

Kindlustusobjekti taastamine ei ole kindlustushüvitise saamise eeldus.

Samuti leidis ringkonnakohus, et ka pärast 8. jaanuaril 2010 toimunud avariid teise kindlustusjuhtumi osas lähtus Leo Kunman kindlustuslepingu tingimustest ning ei esitanud kindlustusseltsile tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid.

Sõiduki remondi eelkalkulatsioonid esitas ja kindlustusseltsi esindajaga suhtles remonttööde osas vaid Janek Kunman. Puuduvad tõendid, et Leo Kunman oleks olnud teadlik remonttööde loetelust, mille Janek Kunman eelkalkulatsiooni kandis.  

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Janek Kunman pani toime kelmusekatse. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt kindlaks tehtud, et pärast esimest, 29. juunil 2009 toimunud avariid ei kõrvaldanud Janek Kunman kõiki sõiduki vigastusi, jättes kõrvaldamata sõiduki kapoti ja vasaku tiiva vigastused.

Pärast 8. jaanuaril 2010 toimunud avariid märkis Janek Kunman remonttööde eelkalkulatsioonidesse ka sõiduki taolised vigastused, mis olid sõidukile tekkinud esimese avarii käigus ning mida Janek Kunman pärast esimest avariid tegelikkuses ei kõrvaldanud.

Riigiprokuratuur  süüdistas Leo Kunmani kelmuses ja kindlustuskelmuse katses ning Janek Kunmani kelmuses ja kaasaaitamises kindlustuskelmuse katsele.

Süüdistuse järgi esitas Leo Kunman 2. juulil 2009 kindlustusseltsile kahjuteate selle kohta, et 29. juunil 2009 toimus tema juhitud sõidukiga KIA Sorento Harjumaal Lagedil liiklusõnnetus.

Leo Kunman avaldas soovi kindlustushüvitise maksmiseks sõidukit remontinud OÜ-le Tomico, kelle nimel esitas arve Janek Kunman.

Süüdistuse järgi aga tegelikkuses kõiki arves märgitud remonttöid autole ei teostatud ja süüdistatavad said tasuna remondi eest alusetult varalist kasu summas 17 409 krooni.

Lisaks esitas Leo Kunman süüdistuse järgi 11. jaanuaril 2010 kindlustusseltsile kahjuteate selle kohta, et 8. jaanuaril 2010 toimus tema juhitud sõidukiga KIA Sorento Harjumaal Tallinna ringteel liiklusõnnetus.

Leo Kunman avaldas soovi, et sõiduk remonditaks OÜ-s Tomico ja kindlustushüvitis makstaks nimetatud firmale.

Janek Kunman esitas OÜ Tomico nimel kindlustusseltsile auto taastamisremondi eelkalkulatsiooni. Süüdistuse järgi aga ei tekkinud sõidukile 8. jaanuari avariiga selliseid vigastusi, mis tinginuks eelkalkulatsioonis nimetatud remonttööde teostamist ja kindlustushüvitise maksmist.

Samuti on süüdistuse kohaselt osa eelkalkulatsioonis nimetatud vigastusi tekkinud 2009. aasta juunis toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel.

Teisena taotletud hüvitist süüdistatavad ei saanud, kuna kindlustusseltsil tekkis kahtlus, et neile on esitatud juhtumi kohta valeandmeid.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates homsest.

Tagasi üles