TARK TARTU Täpitähti on keeruline hääldada, grammatikavorme on liiga palju, kiirest kõnest pole võimalik aru saada

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Tartu ülikooli aasta keeleteo auhinna sai psühholingvistika kaasprofessor Virve-Anneli Vihman ja ta töörühm (vasakult): Denys Tep­tiuk, Anna Branets, Ada Urm, Kairi Põldsaar, Mare Kitsnik ja Virve-Anneli Vihman. 
Tartu ülikooli aasta keeleteo auhinna sai psühholingvistika kaasprofessor Virve-Anneli Vihman ja ta töörühm (vasakult): Denys Tep­tiuk, Anna Branets, Ada Urm, Kairi Põldsaar, Mare Kitsnik ja Virve-Anneli Vihman. Foto: Andres Tennus

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava doktoriõppe üliõpilane Anna Branets viibis viimati Ukrainas 2021. aasta oktoobris – sellest saab peagi kaks aastat. Ta vanemad ja vend elavad endiselt Kiievis, kus sõja tõttu praegu lihtne ei ole. «Aga nad teevad kõik, et oma igapäevaste tegemistega edasi minna,» ütleb ta.

Anna Branets oskab eesti keeles juba rääkida küll, aga leiab, et see ei tulnud kergelt. Täpitähti – ä, ö, ü – on keeruline hääldada. Ka takerdub ta mõnikord õigeid grammatikavorme otsides. Kõnest arusaamine pole alati lihtne, eriti siis, kui eestlased räägivad kiiresti.

Suur tahe aidata

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles