GALERII ⟩ Tartu ettevõtte hakkab Paldiski tuumareaktorit uurima

Sel nädalal toimub Tartus sTARTUpday, kus sel aastal on fookus seatud keerulisele majandusaastale, naistele ettevõtluses ning ka uutele ja üha keerulisematele tehnoloogiatele. Üritusel on esindatud ka Tartus loodud skaneerimistehnoloogia GScan.

Tartu teaduspargist tuule tiibadesse saanud Gscan nägi ilmavalgust viis aastat tagasi, saades alguse projektist, millega sooviti Euroopas riigipiire skaneerimistehnoloogiate abil turvalisemaks muuta. Ettevõtte loojad said ühel hetkel aru, et tehnoloogiat edasi arendades on võimalik skaneerimise maailmas väike revolutsioon korraldada ning vaadata kohtadesse, kuhu inimese pilk ei küündi. Sel kevadel tutvustab Gscan oma esimesi valmis saanud tooteid ning hakkab juba päriselt tööd tegema.

Tuumareaktori uurimine

Kui 1995. aastal lahkusid viimased nõukogude väed Paldiski tuumaallveelaevade keskusest, jäeti eestlastele keskuse territooriumile maha «kingitus», mille likvideerimisega tegelevad spetsialistid veel tänapäevalgi. Nimelt asub õppekeskuse läheduses veel tänapäevalgi hulgaliselt radioaktiivseid jäätmeid ning seisavad vanad tuumareaktorid. Lahkunud nõukogude väed valasid reaktorid betooni ning tehnilisi andmeid Eesti ametivõimudega sisuliselt ei jaganud.

Alates 1995. aastast on tuumajäätmete neutraliseerimise ja haldamisega tegelenud riigiettevõtte AS A.L.A.R.A, mis on rajanud tuumajäätmetele ajutised hoiustamistingimused ning pidevalt uurinud, kuidas jäätmetest lõplikult vabaneda.

Selle aasta kevadel algab aga tihe koostöö A.L.A.R.A ning Gscani vahel. «Paldiskis on betoonsarkofaagi valatud siiani kiirgusohtlikud tuumareaktorid, mille lammutamiseks on kõigepealt tarvis objektide täpset keemilist koostist ja struktuuri uurida,» rääkis Gscan-i kommunikatsioonijuht Kalle Valge. Kevadel algavate uuringute eesmärgiks on enne sarkofaagide lõplikku lammutamist selle põhjalik kaardistamine ning ka Gscani uudse tehnoloogia katsetamine tähtsa objekti raames.

Müüonskänner

Gscani uudne skänner töötab kosmosest maale langevate algosakeste müüonite, elektronide ja positronide mõõtmisel. Nimelt muudavad algosakesed mõnd materjali puudutades enda trajektoori, mille skänner kinni püüab ning sellest arvutuste tulemusena 3D pildi arvutiekraanile kuvab. Küllaltki sarnane tehnoloogia on muuhulgas kasutusel olnud ka püramiidide siiani peidus olnud ruumide uurimisel.

«Skänner on ka selles mõttes uuenduslik, et suudab lisaks pildile luua ka objekti sees olevate ainete keemilise kompositsiooni,» lisas Valge. Näiteks suudab skänner tuvastada lennujaamades reisijate kohvrites salaja veetavaid narkootikume kui ka sügaval sildade tugitalades peituvaid roosteusse. «Ühed meie potentsiaalsed kliendid võiksid tulevikus olla erinevate riikide taristuametid, kus tehnoloogia leiaks kasutust taristu olukorra lähemal uurimisel,» jätkas ta.

Tehnoloogial on lisaks potentsiaali murda ka meditsiinivaldkonda, esimesed katsetused luutiheduse mõõtmisel olid edukad. Samuti saab skänneriga uurida kosmose taustradiatsiooni, üks selline projekt koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga on Gscanil juba käimas.