Vene tank äratab tartlaste uudishimu, sõjamasinale visatakse üksikuid kimpe

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Purustatud Vene tank T-72 Tartu Kaubamaja ees ei jäta inimesi ükskõikseks.
Purustatud Vene tank T-72 Tartu Kaubamaja ees ei jäta inimesi ükskõikseks. Foto: Margus Ansu

Kolmandat päeva seisab Tartu kaubamaja lähedal purustatud Vene tank T-72B3, mis pälvis suurt tähelepanu puhkepäevadel, aga leiab uudistajaid esmaspäevalgi. Inimesed seisatavad ja loevad tanki kõrvale asetatud infotahvleid, pildistavad ja filmivad, sõjatehnika- ja poliitikahuvilised jäävad omavahel nähtu üle vestlema, tanki varjupoolselt küljelt leiab lilletuutu.

Ennelõunal peatus sõjamasina juures Mari Reilent, pensionieas inimene. «Mis mulle siin meeldib, on et tanki kohta saab lugeda, ja ka Ukraina kaotused on eraldi välja toodud,» ütles ta. «Aga teisest küljest on mul tunne, et selline eksponeerimine ei too head inimeste südamesse, kuna siin on sõja energeetika. Jah, me peame inimesi harima ja neile sõjateemat näitlikustama, aga see tank – seal on inimesed hukkunud, ja mitte ainult see tanki meeskond, aga kogu see kooslus, selle energeetika on nii halb...»

Üks kahekümnendates aastates noormees tegi samal ajal tiiru ümber tanki ja filmis seda igast küljest. Ta ütles, et ta nimi on Vlad Nossov, ukrainlane, pärit Sumõst, töötab Eestis juba enne sõja algust.

«Kui ma seda tanki vaatan, siis mõtlen, et paljud inimesed ei kujuta päriselt ette, mis toimub seal,» rääkis Vlad Nossov. «Mul jäid vanemad Ukrainasse, nemad saadavad mulle pilte. Õnneks ei viibi nad praegu sel territooriumil, kus käivad ägedad lahingud. Aga ma väga loodan, et inimesed, kes seda tanki näevad, mõtlevad nüüd rohkem sellele, mis tegelikult Ukrainas toimub.»

Pärastlõunal kella ühe paiku lähenes tankile mees, kes viskas sõjamasinale punased roosid. «Ma tegin seda mõeldes inimestele, kes selles tankis on surnud,» selgitas ta. Küsimusele, mida ta arvab Venemaa kallaletungist Ukrainale, vastas, et sõda jääb alati sõjaks. «Mu nimi on Igor, ma elan Tartus ja olen Eesti Vabariigi kodanik,» lisas mees, märkides, et oma perekonnanime ei soovi ta lehes avaldada.

Tanki varjupoolsele küljele oli keegi juba enne Igorit pannud punaseid roose. Kimp koristati peagi.
Tanki varjupoolsele küljele oli keegi juba enne Igorit pannud punaseid roose. Kimp koristati peagi. Foto: Aime Jõgi

Kirjanik Berk Vaher käis tanki juures koos perega juba laupäeval enne kella poolt viit, uskudes, et lumesadu lisab kindlasti dramaatikat ning ta ei eksinudki.

«Seal ta siis oli nagu kärvanud põhjakonn – ühtaegu kõhedust tekitav ja juba nagu mingi sürrealistlik väljarebestatud objekt,» kirjutas ta hiljem sotsiaalmeedias. «Üks ebamäärases keskeas mees kõndis ümber tanki, filmis, ja rääkis vene keeles telefoni. Vaid mõni hetk enne olid turvad võtnud tankilt nelgid ja murdnud need katki. Tolle filmija kutsusid turvamehed «kohvile». Samal ajal ronis tankile üks laps, nagu lapsed muidu ronivad Tartu 2024 maamärgile... Nii et ümber ja läbi selle vaikuse toimus ja toimub omajagu, nagu filmis, nagu elus.»

Tartu piirkonnavanem Siim Linnard ütles, et laias laastus möödus nädalavahetus tanki juures ilma suuremate vahejuhtumiteta. «Inimesi käis seal küllaltki palju uudistamas, kuid suuremaid vahejuhtumeid see endaga kaasa ei toonud,» märkis ta. «Avalikku korda tagab tanki juures eeskätt turvameeskond, kes vajadusel politseile tähelepanekud toimuvast edasi annab. Samas hoidsime ja hoiame tanki juures toimuval silma peal nii linna turvakaamerate abil kui ka pisteliselt piirkonda läbivate politseipatrullidega.»

Purustatud Vene tankiga on Tartus võimalik tutvuda kuni 14. märtsi varahommikuni, kust see alustab treileril teekonda Antsla poole, et jõuda õhtuks Valka.

Hariv info tahvlilt.
Hariv info tahvlilt. Foto: Aime Jõgi
Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Loe kõiki olümpiauudiseid siit.
Tagasi üles