Tartu linn ei leidnud raha veerand sajandit korraldatud muusikafestivali toetamiseks (1)
9. märts 2023, 19:52
/nginx/o/2023/03/09/15189477t1hbf92.jpg)
Festival Orient et Occident, mille ajal on alates aastast 1996 tartlaste ees ja mujalgi Eestis esinenud keskaja ja samuti idamaade muusikale keskendunud interpreedid, pidi tänavu toimuma 16.-19. novembrini, kuid jääb ära. Tartu kultuuri suurprojektide hindamiskomisjoni otsuse kohaselt jääb Orient et Occident toetusest ilma.
/nginx/o/2023/03/09/15189479t1h214c.jpg)
«Niisugune otsus tähendab seda, et selleaastane rahvusvaheline festival Orient et Occident ei saa toimuda, vähemalt mitte enam Tartus, ja enam ei saa ma pakkuda linnakodanikele põnevaid kontserte esinejatega väljastpoolt Eestit läbi aasta. Sellest on mul südamest kahju nii nagu küllap väga paljudel teistelgi,» kommenteeris festivali kunstiline juht Raho Langsepp.
Ta on ühtlasi kontserdiagentuuri FA Concerto ning TÜ varajase ja orientaalse muusika keskuse juhataja ja FA Schola ansambli kunstiline juht.
Kultuuri suurprojektide viimasesse taotlusvooru kirjutas ta projekti «XXVIII rahvusvahelise festivali Orient et Occident ja sellega seotud aastaringne FA Concerto ja FA Schola tegevus 2023».
Taotluses küsitud summa oli kavas jaotada järgmiselt: festivalile 30 000 ja kontsertidele läbi kogu aasta 20 000 eurot. Kutsuda oli plaanis 14 ansamblit ja üksikesinejat (kokku 61 inimest) ja prognoositav külaliste arv tasulistele üritustele oli 2500. Sellele pidi lisanduma tasuta ürituste (loengud, meistriklassid, tasuta kontserdid jm) külastajate arv.
Lävendist vähem punkte
Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik teatas Raho Langsepale, et taotluse keskmiseks hindeks kujunes 73,8 punkti ning lisas väljavõtte protokollist.
Seal on kirjas, et hindamiskomisjon otsustas eelarvelistest vahenditest ja projektide kirjutamise kvaliteedist lähtudes seada vooru lävendiks 86 punkti ning et Langsepa projekti keskmine punktisumma ei ületanud toetuse saamiseks lävendit.
«Kogu oma 27-aastase korraldustegevuse jooksul olen ma soovinud teha seda tööd nii, et oleks stabiilsus ja mingidki tulevikugarantiid. Paraku iseloomustab seda aega kõige rohkem üksainus sõna «projektipõhisus». Mis teha, niisugused on olnud ajad,» selgitas Langsepp oma tegevuse tagamaid.
Iga-aastaseid projekte on tal tulnud kirjutada linnale ja kultuuriministeeriumile, kvartaalseid projekte Eesti Kultuurkapitalile. Viimane ongi kujunenud Langsepa hinnangul tema tegevuse kõige stabiilsemaks toetajaks kõigi nende aastate vältel.
«Tean ka selle põhjust,» lisas ta. «Kultuuriministeeriumi ja ka näiteks Tartu linna kultuurialased otsused on sõltunud tihti poliitilistest ja muudest tõmbetuultest, kuid Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital võttis juba palju aastaid tagasi vastu põhimõttelise lähenemise, et püütakse näha laiemat pilti ajas ja ruumis. Teiste sõnadega, projekt võib paberil väga ilus välja näha küll, kuid veel olulisem on see, kui keegi on ennast oma tegevusega juba tõestanud.»
Tegevus Tartu ülikoolis
Langsepa sõnul ei osanud ta kuidagi ette näha, et pärast nii pikka tulemusrikast tegutsemist saab ta projekti kirjutamises nulli linnas, mille heaks on ta kõige rohkem pingutanud.
Taustaks lisas ta, et suur osa neist väljapaistvatest ja maailmakuulsatest muusikutest ja õppejõududest – olgu siis Euroopast, Aasiast või mujalt – on siia jõudnud tänu FA Schola ansambli rahvusvahelisele kontserttegevusele ja sellest välja kujunenud isiklikele kontaktidele.
Lõpetuseks märkis Raho Langsepp, et hindamiskomisjoni otsus ei tähenda tema tegevuse täielikku lõppu. «See jätkub Tartu ülikooli varajase ja orientaalse muusika keskuses ning selle alla kuuluvas FA Schola ansamblis, esindame endiselt ülikooli ja seega ka Tartut välismaal ning mängime aeg-ajalt kindlasti ka kodupubliku ees,» lisas ta.