Tartus toimus üle nelja aasta taas üleriigiline rahvaluuleolümpiaad

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Õpilased 2022/2023. õppeaasta rahvaluule olümpiaadi auhinnatseremoonial.
Õpilased 2022/2023. õppeaasta rahvaluule olümpiaadi auhinnatseremoonial. Foto: Kristi Koit

Eile selgusid Tartus parimad üldhariduskoolide rahvaluule tundjad. Iga nelja aasta tagant Tartu ülikooli korraldatava üleriigilise rahvaluuleolümpiaadi lõppvoorus lahendasid ülesandeid eelvoorust edukalt edasi saanud õpilased.

Olümpiaadi lõppvooru tulemusi arvestati eraldi nooremas (8.–9. klass) ja vanemas (10.–11. klass) vanuserühmas. Nooremas tuli esikohale 8. klassi õpilane Leelo Leinberg (juhendaja Annabel Berg) Tartu luterlikust Peetri koolist 76 punktiga. Teisele ja kolmandale kohale tulid Tallinna reaalkooli 8. klassi õpilased: 70 punkti kogunud Mirjam Sepp ja 65,5 punktiga Mari-Ly Truusalu (juhendaja Reet Varik).

Vanemas rühmas saavutas parima tulemuse 82,5 punktiga Kärt Pärnat Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Madis Arukask), teiseks tuli 74,5 punkti kogunud Viljandi gümnaasiumi 10. klassi õpilane Kirke Katrin Vingisaar (juhendaja Aili Kiin). Kolmandaks jäi 71,5 punktiga Mikk Bobõlski Rakvere riigigümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Reet Bobõlski).

Eelvoorutööna said õpilased esitada uurimistöö või projekti. Uurimistöö pidi olema ühe inimese koostatud, projektil võis olla kuni kolm autorit. Enamik valis siiski individuaalse uurimistöö ning kõige populaarsemaks teemaks osutus «Ravimtaimed – kas inimese sõbrad?». Eraldi tunnustuse pälvisid näiteks Tallinna reaalkooli 8. klassi õpilased Mirjam Sepp, kes kirjutas ravimtaimede teemal põhjaliku uurimuse, ja ravimtaimed.com veebilehe koostanud Mari-Ly Truusalu. Eelvooru parimaks valiti Rakvere riigigümnaasiumi 11. klassi õpilase Mikk Bobõlski töö, mille raames uuris ta sõnade «hea» ja «hää» kasutust eesti vanasõnades.

Lõppvooru tööde lahendamises olid õpilased edukad, harukordselt kõrge oli vanema vanuserühma võitja saadud punktisumma. Sel korral oli ülesannete maht võrdlemisi suur ja aja edukas planeerimine nõudis eraldi tähelepanu. Eesti rahvaluuleolümpiaadi žürii esimehe Merili Metsvahi sõnul tunti tänavu väga hästi tekstidest ära fraseologisme, nõrgem oli õpilastel rahvajutužanride määramise oskus.

«Mõne mõistatuse lahendamist takistas asjaolu, et ei tuntud vanu etnograafilisi esemeid (näiteks look, äke) ning murdesõnu (näiteks sann, takan),» selgitas ta. Samas tõi Metsvahi esile, et rahvajututekstides, kus oli üks sõna asendatud lüngaga, olid õpilased lünkade täitmisel väga nupukad. «Õigete ja leidlike lahenduste hulgas leidus ka selliseid, mille peale žürii liikmed ise poleks tulnud,» lisas ta.

Eesti rahvaluuleolümpiaadi lõppvoorus lahendatud ülesanded ja kõikide osalejate tulemused on avaldatud Tartu ülikooli teaduskooli kodulehel.

Lisaks ülesannete lahendamisele ja järgneval päeval toimunud auhinnatseremooniale, mille käigus selgitasid žürii liikmed ülesannete taustu ja lahendusi, said õpilased osa ka Eesti rahvaluule arhiivi ekskursioonist vanemteaduri Andreas Kalkuni juhatamisel. Võistluspäev lõppes õhtuse koosviibimisega, kus kõnelesid Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juhataja Ülo Valk, rahvaluule üliõpilane Kadi Prii ja magistrant Natali Ponetajev.

2022/2023. õppeaasta rahvaluuleolümpiaadi lõppvooru korraldas Tartu ülikool, koordineeris TÜ teaduskool ning rahastas haridus- ja teadusministeerium.

Tagasi üles