/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2023/03/09/15188650t1h4eeb.jpg)
Nagu varemgi, nii annab riigimetsa majandamise keskus (RMK) ka tänavu riigimaal kasutusele poollooduslike kooslustega maatükke, mis vajavad taastamist, niitmist või karjatamist, et säilitada Eesti pärandkooslustele omane liigirikkus.
RMK annab Tartumaal tasu eest kasutamiseks 9,37 hektarit maad
Kõige rohkem antakse sel aastal kasutusse ranna- ja luhaniite, aga ka näiteks 170 hektarit puisniite ja -karjamaid. Suurim rendile pakutav maatükk on 57 hektarit ning asub Pärnumaal Matsalu rahvuspargis, väikseim maatükk on aga 0,12 hektarit asukohaga Valgamaal Karula rahvuspargis.
Esimene valikpakkumine sisaldab maatükke ligikaudu 820 hektarit. Tartumaal tuleb pakkumisele 9,37 hektarit: Elva vallas maatükkid Alam-Pedja looduskaitsealal, Elva-Vitipalu maastikukaitsealal ja Laeva metskonnas; Nõo vallas Elva-Vitipalu maastikukaitsealal ja Peipsiääre vallas maatükk Peatuse kinnisasjal.
Jõgevamaal otsib RMK rentnikke 2,58 hektari suurusele maale Halliku metskonnas ja Alam-Pedja looduskaitsealal.
Maade kasutusse andmisel eelistatakse rentnikke, kes on ka varem sama maatükki hooldanud. Teises järjekorras antakse eelis maatükiga külgneva maa kasutajatele. Kuna poollooduslike koosluste hooldamine ei ole tavapärane majandustegevus, siis maade kasutusse andmisel turuhinnast lähtuvat rendi alghinda ei määrata.
«Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused väärivad taastamist ja järjepidevat hooldamist nii oma kauni ilme kui ka tähelepanuväärselt suure liigirikkuse tõttu,» ütles RMK looduskaitseosakonna spetsialist Saima Uusma.
Väga liigirikkad on puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt leitud lausa 76 taimeliiki. Lisaks väljendavad poollooduslikud kooslused ka eestlaste mitme põlvkonna pikkust elulaadi.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi 33 400 hektaril, neist on ettevõtjatele antud kasutamiseks 24 260 hektarit.
Täpsema info valikpakkumiste toimumise, tingimuste ja maatükkide kohta leiab RMK kodulehelt.