Dokprogrammi raames valmivad lühifilmid Lõuna-Eestist
/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
9. märts 2023, 10:48
/nginx/o/2023/03/09/15188646t1hd738.jpg)
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi konkursi žürii valis välja nii nii Eestist kui ka välismaalt kokku kaheksa filmitegijat, kelle ideed jõuavad järgmise aasta kevadel kinoekraanile. Teostest valmiv kassett toob vaatajate ette Lõuna-Eesti mitmekesisust esitlevad lühifilmid.
Konkursi eesmärk oli leida üles autorid, kes avavad Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põneval moel nõnda, et lühifilmid oleksid omaette teosed, aga samas võiks moodustada ka ühtse kogumiku. Konkursile laekus 27 ideed Eestist ja 16 ideed välismaistelt filmitegijatelt.
«Konkurss ja konkurents oli rahvusvaheliselt suur. Dokumentaliste kõnetasid erinevad Tartu ja Lõuna-Eestiga seotud teemad, mistõttu on lõplik valik mitmekesine,» rääkis Tartu 2024 loovjuht Kati Torp. «Valisime välja kõige intrigeerivamate teemapüstitustega projektid, mis kõnelevad ellujäämise kunstidest kindlasti veel kaua pärast Euroopa kultuuripealinna aastat.»
Valituks osutusid auhinnatud Läti filmi- ja teatrilavastaja Viesturs Kairišs (Nafta Films OÜ, produtsendid Esko Rips, Olga Hartšuk; Ego Media, produtsent Guntis Trekteris), kes heidab pilgu Piirissaare elule.
Peipsi järvega on seotud ka Bulgaaria režissööri Andrey Paounovi (OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik; Chicken Milk, produtsent Elitza Katzarska) film kohalike kalurite isetehtud masinatest ehk karakatitsatest.
Isiklikku perekonna lugu jagab animaator Ülo Pikkov (OÜ Silmviburlane, produtsent Ülo Pikkov) läbi Petseri vanavanaema elusaatuse ning Jaan Tootsen (OÜ Aadam ja Pojad, produtsent Anneli Ahven) äratab ellu mälestused ja lood oma lapsepõlve Võrumaalt.
Eva Kübara (Mcqueen OÜ, produtsent Alvar Reinumägi) loo keskmes on sakslanna Hilda Ha, kes elab koos väikese lapsega off-grid-elu Võrumaal – metsa sees, voolava vee ja elektrita.
Maria Aua (OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik) lühifilmis on fookuses Tartu ja selle rikastavalt igavad mittekohad ehk imelikud tühermaad, tühjad väljakud ning kõrvalised lobudikud.
Rootsi-Taani režissööri Carl Olssoni (OÜ Allfilm, produtsent Ivo Felt) filmi peategelased on Annelinna kortermaja elanikud ning nende identiteetide ja unistuste mitmekesisus hoone arhitektuuri kaudu.
Läti filmitegija Andris Gauja (Film Tower OÜ, produtsent Margus Õunapuu; Riverbed, produtsent, Andris Gauja) film räägib teadusest ja teadlastest, tähistaevast ja limaseentest.
«Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm on Eesti filmi jaoks seniolematu ettevõtmine, kus lähima aasta jooksul valmib tunnustatud Eesti ja välisrežissööride kaheksa põnevat ja eriilmelist lühidokumentaalfilmi. Koostöö Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024ga on filmitootmiseks antud väärikas rahastus ning tõmmanud Lõuna-Eestisse filme tegema dokumentalistika tõelised maailmanimed,» rääkis Eesti filmi instituudi ekspert Filipp Kruusvall. «Tänapäeva maailmas on ellujäämise strateegiate otsimise teema oluline ja intrigeeriv ning vaadates väljavalitud filmiprojektide meeskondi, võib julgelt öelda, et on, mida 2024. aasta esilinastustel oodata.»
Järmise kaheksa kuu jooksul jõuab igasse filmiga seotud paika Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi rändkast, et tutvustada valitud filme ja pakkuda võimalust osaleda loosis, mille auhind on nädal Piirissaarel. Nädal, et võtta aega iseendale, katsetada elu eraldatud saarel keset Peipsi avarusi ja saada osa filmikasseti maailmaesilinastusest. Rändkast ootab uudistajaid alates 9. märtsist kell 12 Tartus Kaarsilla Raekoja platsi poolses otsas. Kast valmis koostöös Tartu kunstnik Sashamiga.
Ellujäämise Kunstide Dokprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Lühifilmide tootmist rahastavad Eesti filmi instituut ja SA Tartu 2024. Valiku tegi žürii koosseisus Tartu 2024 loovjuht Kati Torp, Eesti filmi instituudi filmiekspert Filipp Kruusvall, režissöörid Moonika Siimets ja Kaur Kokk, operaator Erik Põllumaa ja Tartu 2024 «Ellujäämise kunstide» Dokprogrammi kunstiline juht Kaarel Kuurmaa.