GALERII ⟩ Ukraina fotograaf Anna Vjaznikova jagab Physicumis mälestusi kodust

Eelmise aasta märtsikuu eelviimasel päeval Ida-Ukrainast koos kahe lapsega Eestisse jõudnud ajakirjaniku ja fotograafi Anna Vjaznikova 19 pilti «Kaotatud paradiis» on praegu näha Physicumi näitusegaleriis.

Piltidel on Lõssõtšanski tänavad, vanad tehasehooned, kuulus mäetehnikum, järvedeks muudetud karjäärid, udulinikud, mets.

Kõige armsamad ja lähedasemad fotod on Anna Vjaznikovale need, mis tehtud piirkonnast, kus kunagi asus ta vanaema datša. Seal veetis Anna oma lapsepõlve ilusamad päevad. «Kõndisime vanaemaga datšasse alati jala, võtsime järvest vett, et taimi kasta, pärast käisime ujumas,» meenutas Anna Vjaznikova.

Mälestused kodust. Foto: Margus Ansu

Tolle aiamaade piirkonna jätsid kohalikud inimesed maha 1990ndatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist. «Vaid meie vanaemaga jätkasime seal visalt käimist, lõpuks loobusime,» rääkis Anna Vjaznikova. «Ja nüüd, veel enne sõda, käisime seda kohta mehega vaatamas. Aedu enam ei olnud, majakesed olid maha põlenud. Sealt ei ole alles midagi peale mälestuste.»

Sõda ei puutu siin asjasse, lihtsalt elu muutub, kõik kaob.

Ühel pildil näeb maalilist ülesvõtet avarast maastikust päikeseloojangu ajal, pikad tehasekorstnad silmapiiril. Anna Vjaznikova kooliaja geograafiaõpikuski oli kirjas, et Euroopa üks suuremaid naftatöötlemistehaseid asub Lõssõtšanskis. Aga seegi oli ammu, tehas ei tööta juba ammu. Ka on vanadest kivisöekaevandustest ja karjääridest saanud järvemaastik, väga maaliline paik pildistamiseks. Vähemalt enne sõda oli.

Anna Vjaznikova tööde hulgas on ka Belgia arhitektuur, Lõssõtšanski üks vaatamisväärsusi. Linna ajaloos on nimelt periood, mil Belgiast tulnud immigrandid ehitasid sinna 19. sajandi lõpus soodatehase, terve suure tööstuskompleksi, kuhu kuulusid ka haigla, võõrastemaja, kool. Lõssõtšansk on kuulus oma klaasitööstuse poolest ning klaasitootmiseks on vaja soodat. Lõssõtšanskis arenes 19. sajandi lõpul välja üks euroopaliku infrastruktuuriga piirkond, mida koguni Belgia kümnendaks provintsiks on nimetatud.

«Sellest arhitektuurist ei ole meil enam midagi alles,» märkis Anna. «Selle on küll sõda väga suures osas hävitanud.»

Ukraina fotograafi Anna Vjaznikova (pildil) fotonäitus «Kaotatud paradiis» avati naistepäeval ja jääb huvilistele näha kuni 4. aprillini. Foto: Margus Ansu

Physicumi galerii näituste korraldaja, füüsikaprofessor Jaak Kikas märkis, et teda viis Anna Vjaznikovaga kokku hea juhus eelmisel kevadel ühel näitusel, mis armeenlanna Ljudmilla Mesopjani kunstikogu tutvustas. Ta märkas kaunist daami, kes tegutses pildistades väga oskuslikult ja kel oli professionaalne tehnika. Edaspidi said nad kokku juba Facebookis. Suvel võttis Jaak Kikas fotograafi Anna Vjaznikovaga ühendust ning tegi talle ettepaneku näituseks.

Jaak Kikas teab, et Anna Vjaznikova tugev külg on inimeste portreteerimine, sealhulgas rokkstaaride ja kontserdimelu pildistamine, aga ta palus nimme otsida Anna Vjaznikoval üles pilte oma kodukohast. «Ma soovisin näha tema mälestusi,» ütles Jaak Kikas.

Anna Vjaznikova lisas kahetsusega, et ta on ju teinud tohutul hulgal pilte, mis kõik on aga Lõssõtšanskisse maha jäänud arvutis. Osad failid sai ta kätte pilvest, ja osasid kannatas võtta oma isiklikult veebilehelt, kuigi seal on need juba vähendatud mahus.

Lõssõtšansk, kodurajoon enne sõda. Foto: Anna Vjaznikova

Ühel Anna Vjaznikova pildil on korrusmajade rivi. «See on mu kodu,» sõnab ta. «Meie maja küll ei paista siit. Jääb kaugemasse mikrorajooni.»

Küsimuse peale, kuidas seal praegu on, ütleb Anna Vjaznikova, et tegelikult ta isegi ei julge uurida, mis seal praegu olla võib. Teab vaid, et paljud elumajade kvartalid on hävinud. Teab, et ta vanemate korter on purustatud. Maja, kus tema elas, on samuti tabamuse saanud. Tema korter on alles.

Anna Vjaznikova eelmisel kevadel. Foto: Sille Annuk

Kui Anna Vjaznikova eelmisel kevadel Tartusse jõudis, andis ta endast kui fotograafist sotsiaalvõrgustikes kohe märku. Annale meeldib portreteerida inimesi vabas õhus ja looduses, mitte stuudios. Tellimuste tipp oli aastavahetuse paiku. Nüüd on olnud paar kuud vaikust – nüüd näib, ei ole pildistamiseks just see kõige õigem aastaaeg.

«Siiski, on mul juba tekkinud mõned püsikliendid,» ütles ta.

On üks asi, mida Anna Vjaznikova oma fotograafikarjääri jooksul on kogenud. Seda, et sa võid reisida kuhu tahes, pildistada keda tahes, aga kõige väärtuslikumad pildid ajas on need, mis sa oled teinud oma kodus ja koos lähedastega.

Anna Vjaznikova fotonäitus «Kaotatud paradiis» on professor Jaak Kikase kureerimisel Physicumis juba 78. väljapanek. Avatud kuni 4. aprillini.