Endine EPA klubi läks erakätesse

Veski 6 krundi omanikuks oli algul Tartu ülikool, kuid 1880. aastal maatükk müüdi ja 1888. aastal valmis arhitekt Viktor Schröteri projekti järgi tellisvilla. 23 aastat hiljem müüdi villa taas ülikoolile, 1970. aastal läks hoone Eesti Põllumajanduse Akadeemiale. Foto: Margus Ansu

Maaülikool müüs 701 100 euroga Kassitoome nõlval asuva ajaloolise Veski villa, mida enamik tartlasi mäletab endise EPA klubina. Ainulaadse hoone ostis eelmise aasta lõpus Tartu Veski üks omanikke Uuno Lausing.

«Ilus maja ju,» põhjendas Lau­sing lühidalt oma ostu ning tunnistas, et jälgis eksklusiivse hoone müüki pikka aega. «Vaatasin seda maja algusest peale ja kaalutud sai kaua. Ta on ju selline huvitav projekt. Alguses oli hind ikka kõrge, aga nüüd oli võimalus osta ja nii see läks.»

1888. aastal valminud tellisvilla on Lausingu sõnul üsna halvas olukorras ning pärast müügitehingut tuli hakata kohe katust parandama.

«See on kurb, et endised omanikud ei hoolitsenud maja eest piisavalt. Väikesed katuseparandused poleks ju olnud suur töö, aga kui katus pikalt läbi laseb, siis on kurb,» rääkis Lausing ning kinnitas, et hoone kordategemiseks tuleb kõvasti vaeva näha.

«Seal on vaja ikka kapitaalremonti. Soojustus, katus, vesi, kanalisatsioon, elekter. Kõik on vaja teha. Ei ole nii, et paned pahtli seina ja värv peale,» rääkis maja uus omanik ega julgenud lubada, millal ta tööga alustab.

Korterid ja muu

Lausingu sõnul pole ta veel lõplikult otsustanud, mis ligi 1000 ruutmeetri suuruse pinnaga majast saab, kuid välistatud pole ka korterite rajamine.

«Eks see võiks olla selline kombineeritud lugu. Natuke eluruume ja natuke midagi muud, kas või mingi klubi,» ütles Uuno Lausing ning lisas, et hoone remontimisel tuleb arvestada muinsuskaitsenõuetega.

«Maja uuemasse ossa saaks teha kaks korterit, aga suures plaanis peab ta jääma nii, nagu on. Revolutsiooni ei ole mõtet ega tahagi keegi teha. Idee on ikka, et kõik jääks võimalikult algupärane,» rääkis Lau­sing ning arvas, et paari kuu pärast võiks olla maja tulevik juba selgem. «Esialgu võin öelda, et plaan on maja korda teha, mitte maha müüa, aga eks elu näitab.»

Hind langes ja tõusis

Maaülikool pani endise klubihoone müüki 2010. aasta detsembris ning määras selle hinnaks 958 000 eurot. Kuna huvilisi ei tulnud, otsustati hinda alandada 880 000 eurole, kuid ka sellise summa eest ei õnnestunud majale uut omanikku leida.

Uus enampakkumine tehti möödunud aasta novembris ning müüki korraldanud firma Uus Maa äripindade maakleri Grundo Roosve sõnul oli endise klubihoone ja selle juurde kuuluva ligi 4000-ruutmeetrise maatüki alghinda langetatud juba 520 900 euro peale.

«Hinda küll alandati, aga kuna tekkis kaks huvilist ja läks isegi rebimiseks, siis lõppkokkuvõttes hind tõusis,» lausus Roosve ning lisas, et kuna tegu on ainulaadse hoone ja kinnistuga, ei saa öelda, kas maksti liiga vähe või palju.

«Selle hinna järgi ei saa võtta selle vara väärtust. Hinna määrab ülikooli nõukogu ja need alused ei ole sellised nagu kinnisvarafirmadel,» selgitas Roosve ning tunnistas, et esimene hoonele määratud müügihind (958 000 eurot – toim) oli ilmselt üle pakutud. «Me ei näinud väga võimalust sellega müüa ja ka aeg oli selline, kus kinnisvaramüük oli kõige sügavamas kriisis.»

Maaülikool rahul

Maaülikooli varahaldusosakonna juhataja Toivo Ilves ütles müügihinda kommenteerides, et sellega on ikka nii, et andjale palju ja saajale vähe.

Haldusdirektor Kalju Koha lisas, et üldjoontes on maaülikool müügiga siiski rahul, sest üks mure on nüüd vähem.

«Eks vanad hooned on alati murelapsed. Need on ju kuluobjektid ja nõuavad kogu aeg kohendamist,» ütles Koha.