Valimisaktiivsus on Tartus löönud kõigi aegade rekordi, aga hääletamine jätkub

Tartu linna valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Täna kella neljaks oli Tartus hääletamas käinud 68,4 protsenti valijaist ja sellega on löödud kõigi taasiseseisvumisaja riigikogu valimiste osalusrekord.

Eelmised tipptulemused on aastast 2015, mil osalus oli 66,3 protsenti, ja aastast 2019, mil osalus oli 66,7 protsenti. Ka aastal 1992 oli osalusprotsent suur – 66,66.

Tartu linna valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder ütles, et tema oma praktikast midagi niisugust ei mäleta.

Seejuures ei ole hääletamine ju veel lõppenud, jaoskonnad suletakse kell 20. Seega aega rekordit parandada on sõnumi kirjutamise ajal veel üle kolme tunni.

Riigis tervikuna on senise tippmargi löömiseni veel tükk maad. Senine valimisaktiivsus on 59,5 protsenti, tipptulemus on aastat 1995, kui osales 69,06 protsenti valijaist.

«Kui valijad tunnevad, et valmistel on rohkem kaalul, või kui valijad arvavad, et valimised on noateral, siis osalus suureneb,» ütles Tartu ülikooli politoloog Martin Mölder.

Miks aga valimisaktiivsus mõnes Eesti osas on selgelt varasemast suurem ja teises mitte, sellele käigult selgitust anda on keeruline.

Mölder ütles, et riigis tervikuna tõotab hääletusosaluste protsent korrata eelmiste riigikogu valimiste oma, tuleb 63-64 protsendi kanti, aga ka see väljendab tema selgitusel, et hääletama on tulnud rohkem valijaid.

«Ei tohi unustada, et valijaskonna arvestus muutus,» selgitas ta. «Valijaskonna hulka arvestatakse ka Eestist väljaspool elavad inimesed, keda eelmistel kordadel ei arvestatud. Kui ka osalusprotsent tuleb sama, siis tähendab see, et palju rohkem inimesi käis valimas kui eelmine kord.»

Riigi valimisteenistus tõi näiteks, et kui üldine valimisaktiivsus 2019. aastal oli vana metoodikaga 63,7 protsenti, siis uue metoodikaga olnuks see umbes 58 protsenti. Tartu kohta sellist võrdlevat arvestust praegu tehtud ei ole.