Valimisjaoskondade ees põrkuvad maailmavaated, ja iga hääl loeb
5. märts 2023, 14:32
Soliidse väljanägemise härra astub Eedeni keskuse hääletusruumist välja, lubab end kõnetada, aga märgib: «Palun vene keeles!»
Jätkangi lihtsas vene keeles ja küsin, kuidas hääletamine läks.
«Valisin ära. Jah, muidugi leidsin õige inimese, aga mitte mehe, vaid naise. Ilusa naise. Tsentristskaja partija,» jutustab ta sõbralikult.
Küsimuse peale, kuidas ta eluga Eestis rahul on, vastab, et Eestis on kõik hästi, ta on Eesti kodanik ning juba üsna vana inimene. Siis läheb eesti keele peale üle.
«Ma olen üheksakümmend kaks aastat vana,» ütleb ta uhkusega. «Mu nimi on Aleksander.»
Perekonnanime ei taha Aleksander kohe öelda, alustab hoopis mõistujuttu.
«Minu perekonnanime kõik teavad, mu perenimi on väga kuulus. Kõlab nii, et terve maailm teab seda nime...»
Mis see olla võib, ei suuda ma välja nuputada. Putin see ometi olla ei saa.
Selgub, et on Dostojevski. «Kas olete temast midagi lugenud?» uurib minult Aleksander Dostojevski. Vastan, et muidugi olen. «Kuritööd ja karistust» näiteks.
«Vaat selle olengi mina kirjutanud...» ütleb Aleksander Dostojevski, ja me naerame. On lõbus ja tore.
Siis küsin veel, kuidas valimispäev edasi läheb, et mis plaanis.
«Nüüd kauplusesse,» vastab Dostojevski, võtab ostukäru ja kaob riiulite vahele.
Valge telk ja kollane telk
Eedeni kaubanduskeskuse piduliku sissepääsu ees on kaks telki kõrvuti. Üks valge ehk «Päästame Eesti!» ja teine kollane ehk «Kindlates kätes Eesti».
Esimeses telgis on EKRE noorteühenduse Sinine Äratus noored Ronald Judin ja Eerik Eensaar. Ütlevad, et inimesed tulevad hea meelega vestlema nendega. Parasjagu ongi kohal keegi, kes kritiseerib seda, kui palju on Eestisse viimasel aastal lastud elama slaavlasi. Ja et ühed on ametlikud arvud, aga tegelik elu! Ja kui paljud on tulnud Eestisse just üle Vene piiri ja kas siis Ukraina passi on keeruline osta.
Kollase telgi ees püüan jutule saada Olev Korgiga, linnavolikogu kantselei nõunikuga. Aga see on väga keeruline, kuna seal satun seisma inimese kõrval, kes kirglikult räägib teise reformierakondlase Marge Põdraga.
Näib, et kõnelejad on eriarvamusel, hääled on valjud. Lõpuks viskab rahulolematu kodanik käega ja kaob.
Mille üle diskussioon käis?
«See inimene õigustas sõda, kiitis nõukaaega, et ilus aeg oli. Et kõike oli saada, mida inimene tahtis, ka autoostuload olid,» vastab Marge Põdra. «Ja kui ma püüdsin oma vaatepunkte esitada, siis ta ei lasknud mul eriti argumenteerida. Ta ei kuulanudki.»
Kuidas neile meeldib, et otse kõrval on maailmavaatelt opositsioonis oleva EKRE telk, kus samuti valimispropagandat tehakse? Marge Põder ja Olev Kork ütlevad, et nad teineteist ei sega ja saavad hästi läbi.
/nginx/o/2023/03/05/15180752t1haad4.jpg)
Eedeni uksele veel lähemal seisab Jaan Toots, ilus roheline sall ümber kaela.
«Nii tore teid siin näha,» ütleb ta.
Jääme rääkima teemal, et iga hääl loeb. Et ühest häälest võib väga palju sõltuda ja et keskerakondlane Jaan Toots on ise ka oma poliitikunahal tunda saanud seda ühe hääle jõudu.
Päris meie lähedalt möödub üks inimene ja Jaan Toots katkestab korraks vestluse minuga, et Eedenisse sisenevale inimesele oma sõnum kaasa anda.
Kas see natuke tüütu ei ole niimoodi inimesi tee peal tülitada?
Jaan Toots on minuga täiesti nõus, aga ütleb, et seekord on see propaganda ka valimispäeval lubatud, ja teisiti ju ei saa, kuna Urmas on kesklinnas samuti väljas. Keskerakondlane Jaan Toots peab silmas reformierakondlast Urmas Klaasi.
Missugust valimistulemust seekord ennustada?
Toots vastab, et uuringufirmad võivad rääkida seda ja teist, aga tegelikult ei tea.
«Meie tulemus võib varieeruda kolme-nelja koha osas,» ütleb ta. «Me võime saada 19 kohta, aga kui hästi läheb, võime saada ka 23.»
Vaatlejaid kaks
Eedeni valimisjaoskonna number 2 esimees Anneli Adamson ei mäleta täpselt, kui mitu aastat on ta seda tööd juba teinud. Üle kümne aasta kindlasti. Ta ise elab samuti Annelinnas, töötab aga Tartu ülikoolis spetsialistina.
5. märtsi hommikutunnid olid jaoskonnas rahulikud, uste taga saba ei olnud, ja ta ise ennustas, et alles pärast keskpäeva hakkab hääletajaid suuremal hulgal tulema, kuna inimestele meeldib koos perega välja tulla hiljem ning ühtlasi poes käis.
Ta kiidab oma komisjoni liikmeid, kellest paljud on püsiliikmed, kõik ülimalt ausad, täpsed, kohusetundlikud ja väga kiirete näppudega inimesed. Neid kiireid näppe läheb just õhtul vaja.
Anneli Adamsoni sõnul on käinud ka paar vaatlejat, kes on jälginud komisjoniliikmete tööd ja valijate juhendamisi ning pitsatijäljendi panemist.
Valimiste nädala kõige ilusamad hetked on tema meelest olnud need, kui on tulnud noored, 18-aastased inimesed esimest korda oma kodanikukohust täitma. «Neid noori on alati nii tore vaadata,» leiab ta.
