Varastatakse kõike, mis ripakil

Tabalukk. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Ekspert ohtlikust trendist: esimesel korral läheb kastmistünn, siis murtakse kuuri ja kolmandal korral ollakse toas.

Plekist vihmaveetünn, seinale toetuv redel või kuuri all seisev lumelabidas – pererahva jaoks täiesti tavalised asjad, kuid varastele väärtuslik kraam. Statistika näitab, et varguste arv on viimased neli aastat olnud tõusvas trendis. Mida saab koduomanik ise teha, et mustade mõtetega võõrad hoovist eemal hoida?

Kõige tähtsam soovitus: hoovist tuleks silme alt ära panna kõik, mis võib vargale huvi pakkuda. Isegi kui tegemist on vana plekist tünniga, kus hoitakse vihmavett, sest vargale võib see tähendada mitu kilogrammi vanametalli.

«Kui juba hoovi tullakse, siis vaadatakse rohkem ringi. Esimesel korral läheb võib-olla kastmistünn, teisel korral murtakse lahti kuuriuks ja kolmandal korral ollakse juba toas sees. Reeglina on nii, et kui midagi huvipakkuvat leitakse, siis süvenetakse hoolikamalt, et mis sealt veel võtta on,» hoiatas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Hoovis vedelev redel on tööriist vargale

Hoovides leidub tihti redeleid, labidaid ja teisi esemeid, mis esmapilgul tunduvad lihtsalt lohakile jäetud asjadena. Vargale saavad need täiesti teise tähenduse. Näiteks teise korruse aken on lahti – seinale toetuva redeli abiga pääseb varas majja. Või maja uks on kinni, aga kuuriuks lahti ja seal vedeleb raudkang või kirves. Need on head tööriistad, et majja sisse murda. Näidete moraal on lihtne: kõik uksed peavad lukus olema ja õues vedelevad asjad tuleb silma alt ära koristada.

«Omanikule võib see olla lihtsalt redel või seina ääres seisev labidas, kuid varga jaoks on see vahend, mille abil samm edasi liikuda,» osutas Pärjala.

Teda täiendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, kelle sõnul tuleb nädalavahetuseks või pikemaks ajaks kodust lahkudes kindlasti luku taha panna kõik aiatööriistad, laste tõukerattad, grillid ja voolikud. Need on esemed, mida järelturul otsitakse ja mida vargad saavad kiiresti maha müüa.

Millal vargad tegutsevad?

Mida pimedam aeg, seda lihtsam on vargal tegutseda. Pärjala märkis, et kurikaelad jälgivad ka inimeste puhkusi või näiteks koolivaheaegu, sest siis jäävad kodud pikaks ajaks valveta. Samuti on neil lihtsam tegutseda suvekodudes, kus talveperioodil eriti ei käida.

«Mulle meenub üks lugu pererahvast, kes kevadel suvekoju läks. Neil oli seal eelneval suvel tehtud korralik punastest tellistest ahi. Keegi oli aga kivi kivi haaval selle lahti võtnud ja ära viinud. Selline vargus ei võta kümme minutit, varas või vargad said seal rahulikult toimetada päevi, kui mitte nädalaid,» räägib Pärjala.

Sellise juhtumi puhul on ka selle uurimine keerulisem, sest pole täpselt teada, millal vargad käisid. Oli see hilissügisel, talvel või hoopis varakevadel.

Pärjala sõnul mõeldakse koduvalvele paraku tihti alles siis, kui kodus on sees käidud.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Tambre soovitas koduomanikele järgnevat: võimaluse korral paigaldada turvakaamerad ja lisavalgustus, lukustada aed ja kaaluda naabrivalve loomist. Kohe kui märgatakse kahtlaselt liikuvat sõidukit või võõraid ringi luuramas, tuleks sellest teavitada politseid ja naabreid.