Vaata üles! Hämarduvas õhtutaevas suudleb Veenus Jupiteri

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Teleskoobi abil uudistab taevast Tõrva astronoomiaklubi liige Elton Pullerits, temast vasakul huviline Andy Pokk. Taevas Jupiter ja Veenus (kõrgemal).
Teleskoobi abil uudistab taevast Tõrva astronoomiaklubi liige Elton Pullerits, temast vasakul huviline Andy Pokk. Taevas Jupiter ja Veenus (kõrgemal). Foto: Taavi Niittee

Hämaruse saabudes ja selge õhtu korral on ka täna näha läänetaevas kohtumas Veenust ja Jupiteri. Kui eile oli piltlikult öeldes Veenuse ja Jupiteri kõige lähedasem öö, siis täna näeb neid teineteisest sammhaaval eemaldumas.

Planeedid kaugenevad õhtust õhtusse veel mõnda aega, kuni Jupiter kaob Päikese taha, samal ajal kui Veenus tõuseb öötaevas aina kõrgemale.

Tartu ülikooli observatooriumi kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu ütles, et Jupiteri, Veenuse ja Maa rivistumine on küllalt haruldane, järgmine samalaadne sündmus leiab aset 2032. aastal ehk üheksa aasta pärast.

Veenus näib suurem ja heledam, Jupiter paistab tumedam ja väiksem. Aga vaatepilt on nauditav, kuna mõlemad taevakehad on praegu tähistaevas Kuu järel kaks kõige eredamat objekti.

Kui astronoomiat meelde tuletada, on Veenus Päikesesest teine planeet (esimene on Merkuur), peaaegu sama suur kui Maa. Päikesest kolmas «kivi» on teatavasti Maa, sealt edasi järgmine on Marss ning selle järel tuleb juba hiidplaneet, Maast 11 korda suurema läbimõõduga Jupiter.

Tõrva astronoomiaklubi liikmed annavad oma Facebooki lehel teada sedagi, et praegu asub Veenus meist umbes 204 miljoni kilomeetri kaugusel ning Jupiter 864 miljoni kilomeetri ehk enam kui neli korda kaugemal. Põhjus, miks väike Veenus on tohutult hele ja suur, on ka selles, et paksu pilvkattesse mässitud Veenus ongi Päikesesüsteemi kõige heledam objekt, kuna peegeldab 90 protsenti talle langevast päikesevalgusest tagasi. Vöödiline Jupiter teeb sama vaid 50 protsendi ulatuses.

Rivistus. Maa, Veenus ja Jupiter asuvad peaaegu ühel joonel.
Rivistus. Maa, Veenus ja Jupiter asuvad peaaegu ühel joonel. Foto: The Sky Live, 2023

Mihkel Pajusalu selgitas omakorda, et niisuguse vaatepildi tekkimiseks taevas peavad kolm asja klappima. Kõigepealt peab Maa asuma Päikese suhtes õiges kohas ja Veenus peab olema Päikesest nii kaugel, et see oleks Maalt vaadeldav. Jupiter peab omakorda oma orbiidil tiireldes paigutuma Veenuse taha ning kuigi Jupiter ja Veenus näivad Maalt vaadatuna intiimselt lähedased, on nende omavaheline kaugus tunduvalt suurem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus.

Mihkel Pajusalu.
Mihkel Pajusalu. Foto: Laila Kaasik

Kokkuvõtvalt: kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese ringiratast erinevate perioodidega ning aeg-ajalt juhtub, et Maa, Veenus ja Jupiter rivistuvad samale joonele.

Põhimõtteliselt võib Päikesesüsteemis üles rivistuda rohkemgi planeete, aga see on väga haruldane ning ka Mihkel Pajusalu ei osanud peast öelda, millal see juhtuda võiks.

Teaduse seisukohal selline planeetide paigutus mingit erilist lisaväärtust Pajusalu sõnul aga ei anna, niisugune asetus isegi natuke nagu segab astronoomidel planeetide vaatlust, kuna nendelt tagasipeegelduv valgus kombineerub.

Tõrva astronoomiaklubi eestvedaja Taavi Niittee oli aga just eile koos paljude huvilistega  Tõrva kesklinnas avalikul teleskoobivaatlusel. Juhtuski olema selge õhtu ja huvilisi kogunes kolmekümne ringis.

Taavi Niittee nentis, et vilunud silmale on planeedid tähtede hulgast igal ajal kergesti ära tuntavad, eeskätt tänu sellele, et kinnistähtede suhtes on planeedid liikuvad.

Eilse õhtu vaatluse emotsiooni kohta ütles ta aga, et väga hea tunne oli. «Alates aukartusest kuni austuse ja imetluseni looduse vastu!»

Tähistaevahuvilised Tõrvas.
Tähistaevahuvilised Tõrvas. Foto: Taavi Niittee
Tagasi üles