Päevavalgust nägid eesti ühe mõjukaima etnoloogi päevikud

Gustav Ränk aastal 1942. Foto: ERM / Fragment

Reedel kell 17 tuleb Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus esitlusele «Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939–1948». Vestlust raamatu koostajate Marleen Metslaidi ja Indrek Jäätsiga juhib esitlusel Anu Kannike.

Gustav Ränk (18. veebruar 1902 – 5. aprill 1998) on üks tuntuimaid ja mõjukaimaid eesti etnolooge läbi aegade. Nüüd jõuavad tema isiklikud päevamärkmed, samuti sõjaaegsetel Vadja- ja Liivimaa retkedel peetud välitööpäevikud esimest korda laiema avalikkuse ette.

1930. aastate lõpp ja 1940. aastad olid Rängale rasked ja pöördelised. Ta valiti Tartu ülikooli etnograafiaprofessoriks, kuid ta jõudis ametis olla vaid mõne, okupatsioonidest ja sõjast häiritud aasta. Ta täitis ka ERMi direktori kohuseid ja vastutas kultuurivarade evakueerimise eest.

Sügisel 1944 tuli Nõukogude võimu eest põgeneda üle mere Rootsi. Rängal õnnestus tänu varasematele sidemetele oma erialast karjääri jätkata, ehkki algus polnud kerge.

«Päevikud annavad Ränga tollastest mõtetest, tunnetest ja hoiakutest hea ning vahetu pildi,» märkis ERMi teadur Marleen Metslaid. «Koostajatena kirjutasime sissejuhatavad artiklid, mis aitavad paigutada Ränga teksti kultuuri- ja teadusajaloolisse konteksti.»

Raamat on rikkalikult illustreeritud ajalooliste fotodega, lisaks väike valik arhiividokumente, etnograafilisi jooniseid ning pilte välitöödel kogutud esemetest. Raamatu on kujundanud Ivi Tammaru ja Jane Liiv ning kirjastanud ERM.

Gustav Ränga Vadja päevikud (1942 ja 1943) on kättesaadavad ka venekeelse veebiväljaandena, koostajaks ja tõlkijaks Svetlana Karm.