K, 7.06.2023

Tehnikaolümpiaadi paremiku seas paistsid silma Tartumaa noored

Tartu Postimees
Facebook Twitter
Comments
Tänavuse olümpiaadi võitis Nõo reaalgümnaasiumi õpilane.
Tänavuse olümpiaadi võitis Nõo reaalgümnaasiumi õpilane. Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Tänavuse tehnikaolümpiaadi parimad õpivad Nõo reaalgümnaasiumis ning Hugo Treffneri ja Gustav Adolfi gümnaasiumis.

Võistlusel osales 84 gümnasisti ja selle võitis Maivo Sirelbu Nõo reaalgümnaasiumist, teise koha saavutas Siim-Erik Viiding Hugo Treffneri gümnaasiumist ning kolmanda koha Marten Mehide Gustav Adolfi gümnaasiumist. Tehnikaolümpiaadi viiele parimale olid rahalised auhinnad. Kakskümmend parimat saavad minna Tallinna tehnikaülikooli õppima väljaspool tavapärast vastuvõtukonkurssi.

Selle aasta olümpiaadi fookuses olid ehitus ja arhitektuur, mehaanika ja tööstustehnika, elektrotehnika ja mehhatroonika, robootika ning materjali- ja keskkonnatehnoloogia. Võistlust korraldasid Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskond ning eksami- ja olümpiaadikool.

Sel aastal oli võistlus kahes osas: olümpiaad algas teooriavooruga ning lõppes praktiliste ülesannetega. «Praktikavooru kutsutud õpilased olid kõik väga tugevad. Sellist keskendumist nägin elus esimest korda, kõik õpilased olid viieks tunniks nagu nõiutud ülesannete külge,» sõnas tehnikaolümpiaadi žürii liige Päivo Simson.

Tehnikaolümpiaadi mõlemas voorus tuli osalejatel lahendada kolm keerulist ülesannet. Esimeses tuli leida projekteeritava korrusmaja maksimaalne korruste arv, millele hoone tugipostid vastu peavad. Lisaks raskusjõule oli vaja arvestada ka hoone külgseinale mõjuva tuulekoormusega.

Teises ülesandes uuriti tuulegeneraatori kasulikkust Eesti oludes. Lähtudes Pakri saarte reaalselt mõõdetud tuuletingimustest ja ühest konkreetsest tuulikumudelist pidid õpilased välja selgitama, kui kaua peab tuulegeneraator töötama, et toota tagasi tema enda valmistamiseks kulunud energia.

Kolmas ülesanne oli keemiast ja selles uuriti tselluloosi kui perspektiivset looduslikku toorainet plasti valmistamiseks.

Praktilises osas tuli võistlejatel kasutada loovat ja analüütilist mõtlemist ning siduda kooliprogrammis omandatud teadmisi reaaleluliste ülesannetega. Esimeses ülesandes pidid õpilased etteantud detailidest ehitama kiviheitemasina, tegema sellega katseid ja lõpuks arvutama masina kasuteguri.

Teises ülesandes tuli elektroonikakomponentidest, elektrimootorist ja hammasratastest kokku panna elektromehaaniline kell, mis töötaks täpselt etteantud viisil. Sealjuures pidid õpilastel enne välja arvutama nii hammasülekande lahenduse kui ka vajalike elektroonikakomponentide parameetrid.

Kolmandas ülesandes uuriti korteri ventilatsioonisüsteemi. Etteantud õhuvoolu hulkade põhjal pidid õpilased arvutama torustiku reguleerklappide näitarvud ja seejärel kogu süsteemi reaalse katseseadme peal seadistama.

Tehnikaolümpiaadi eesmärk on populariseerida inseneriteadusi noorte seas ning innustada neid tulevikus valima tehnikavaldkonnaga seotud erialasid.

Tehnikaolümpiaadi korraldust toetas haridus- ja teadusministeerium.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles