Terviseamet tuvastas Tartu V Spa veetorustikest võetud proovidest Legionella bakteri ning selle sisaldus ületas normpiire kohati ligi 100 korda, mis on omamoodi rekord. See ei olnud rutiinne kontroll, vaid terviseamet kontrollis erinevaid paiku, millega puutus kokku üks legionelloosi haigestunud eakas riskirühma patsient, kelle tervislik seisund on raske.
Terviseamet: inimesed, kes on hiljuti V Spad külastanud, peaks oma tervist jälgima
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht kinnitas, et niipea, kui amet sai kinnituse Legionella bakteri suures koguses esinemisele, teavitati nii Kvartali keskuse kui ka V Spa esindajaid ning teenuste pakkumine veekeskuses peatati.
«Täna hommikul võtsid ametnikud veelgi laiemalt proove, misjärel üritame välja selgitada saastumise ulatuse. Nüüd tuleb V Spas teha kloorišokk koos boilerite temperatuuri tõstmise ja kõikvõimalike kohtade, näiteks dušiotsikute täiendava puhastusega,» selgitas Luht. «Spaa saab avada külastajatele uksed pärast seda, kui proovide tulemused on normpiirides, ent proovide tulemuste selgumine võtab aega vähemalt nädal kuni kümme päeva.»
Terviseamet soovitab inimestel, kes on viimase kahe nädala jooksul käinud Tartu V Spad, jälgida tähelepanelikult oma tervislikku seisundit. Haigus algab tavaliselt kõrge palaviku, kuiva köha, hingelduse, külmavärinate, peavalu ja lihasevaluga. Kui paari nädala jooksul pärast spaas käiku tekivad respiratoorsed sümptomid, siis võtke ühendust oma perearstiga. Kindlasti juhtige tähelepanu sellele, et olete olnud V Spas, kus tuvastati Legionella bakter. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist, kuid see aeg võib pikeneda kuni kolme nädalani.
Eriti ohtlik on see bakter krooniliste haiguste põdejaile ja suitsetajaile. Luhti sõnul on ühe spaas käinud eaka inimese tervislik seisund üsna raske, kuid täpsemalt ei saa ta isikuandmete kaitseks seda kommenteerida.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on legionelloos ägeda kulu ja bakteriaalse päritoluga nakkushaigus, mille põhihaigusvormiks on kopsupõletik. «Tegemist on respiratoorsete sümptomitega kulgeva haigusega. Legionella ei põhjusta üldjuhul kõhuvaevusi ega oksendamist,» selgitas ta ja lisas, et haigus ei levi inimeselt inimesele.
Samuti juhib Dontšenko tähelepanu sellele, et haigusesse nakatutakse bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. «Haigus haarab peamiselt inimese hingamisteid, nakatumine on võimalik vaid veepiiskade sissehingamisel, vee allaneelamine või joomine ei põhjusta haigestumist,» selgitas ta. Haigust diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja laboratoorsete uuringute alusel. Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel.
Oluline on vältida Legionella paljunemist veevarustussüsteemides. Külmaveesüsteemis peab olema tagatud vee temperatuur alla +20°C ja kuumaveesüsteemis +55–60 °C. Tähtis on veevärgi süsteemide korrashoid ja korrapärane kontrollimine: tuleb vältida torustikes vee seiskumist, neid regulaarselt mehaaniliselt puhastada ja läbivoolutada ning puhastada ja desinfitseerida segisti- ja dušiotsikud.
«Kõige lihtsam viis bakterist vabanemiseks on tõsta temperatuur vähemalt kuuekümne kraadini, aga kuna tulemus oli ülikõrge, soovitasime lisaks teha kloorišoki. See tähendab tavapärasest tugevama kontsentratsiooniga klooripesu,» ütles Luht. Ta lisas, et samuti tuleb hoolitseda selle eest, et katlakivi saaks eemaldatud.
Luhti andmeil elab Legionella pneumophila vaid teatud temperatuuridel ehk kui temperatuur on alla 20 kraadi, siis see hävineb. Energiakriisi tõttu on see hakanud rohkem levima, sest sarnaselt spaadega on inimesed ka oma majapidamistes veeboilerite temperatuuri vähendanud. «Nii tuleb ka näiteks siis, kui minnakse reisile ja selleks ajaks lülitatakse kodus boiler välja, taas vett kasutama hakates veenduda, et see on saanud piisavalt soojeneda,» märkis ta.
Kui asutusest avastatakse Legionella bakter, teeb terviseamet üldjuhul järgmised ettepanekud:
Teha veesüsteemide läbipesu vähemalt 60 °C veega ja termiline dekontaminatsioon («termiline šokk») vähemalt 5 minutit temperatuuril 71–77 °C.
Teha korduvad kontrolluuringud järgmisel päeval pärast läbipesu ja 2–4 nädalat hiljem.
Edaspidi vältida vee seiskumist torustikes, teostada regulaarselt torustike mehaanilist puhastamist.
Kui tegemist on majutusasutusega ja tube ei kasutata 2–3 päeva või enam, tuleb enne tubade kasutamist teostada veesüsteemide läbivool.
Hoida külma vee temperatuur alla 20 °C ja sooja vee temperatuur 55–60 °C tasemel.
Allikas: terviseamet