PILDID ⟩ Tulevased tudengid tutvusid ülikooli lahtiste uste päeval kalade vähirakkudega

Tartu ülikooli lahtiste uste päeval rääkis ökotoksikoloog Randel Kreitsberg tulevastele tudengitele, milline on teaduri argipäev. Foto: Signe Oidekivi/Tartu Postimees

Tartu ülikool avas kolmapäeval uksed kõigile neile, kes võiksid tunda huvi mõne eriala vastu, mida Eesti vanim ülikool pakub. Noortele rääkisid õppetööst, tudengielust ja sellest, milline võib elu olla pärast diplomeerimist, ülikooli vilistlased ja spetsialistid.

Tutvumispäeval korraldati ka töötoad, kus osalejad said erialasid lähemalt uudistada ja ise käed külge panna, näiteks kalades peituvaid haigusi mikroskoobi all oma silmaga näha.

Avatud uksed tõid ülikooli hoonetesse palju uudishimulikke noori ning mitmete erialade puhul võis juba hommikul eelregistreerimise leheküljel täheldada, et rohkematele kohti pole. Õppekavade infotundides sai esitada küsimusi nii huvipakkuvate õppekavade sisu kui ka sisseastumise kohta.

Ühe teemana käsitleti Liivi tänaval asuvas Oecologicumi hoones toimunud õpitoas inimtegevuse mõju vabalt elavate loomade tervisele. Töötoas sai tutvuda zooloogidega, kelle teadustöö kese on mõista inimese põhjustatud keskkonnamuutuste mõju vabalt elavate loomade tervisele ning koguda teaduspõhist infot loomade tervise kohta, et toetada selle kaudu looduskaitselist tegevust.

Töötuba jagunes kolmeks eraldi osaks, kus tutvustati vähihaigust reostunud keskkonnas elavatel kaladel, merereostuse mõju merelindude tervisele ning saadi teada linnastumise mõjust linnaojade elustikule.

Tartu ülikooli ökotoksikoloogia teaduri Randel Kreitsbergi juhendusel said tulevased üliõpilased läbi mikroskoobi näha vähirakke, mis peidavad end reostunud vetes elutsevates kalades. Teadurite tööks on aga uurida sedagi, milline on niisuguseid kalu söövate lindude tervis.

Kolme aasta eest Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia pälvinud ja ülikooli loomaökoloogia kaasprofessorina töötav Tuul Sepp rääkis oma põnevaist ameteist ning sellest, kuidas omandatud haridus võimaldab tal palju maailma näha. «Arvutasin kokku, et reisin keskmisest eestlasest vähemalt kaks korda rohkem,» märkis Sepp.

Ta lisas, et puhkusereisidega tegu siiski pole, vaid teinekord viib töö teda paikadesse, kus tuleb hakkama saada interneti- ja telefonilevita. Muu seas näitas teadlane noortele üht töövahendeist – kajakapüüdmise lõksu.

Sepa sõnul on looduse tervise kahjustamise üks tegureid inimeste teadmatus. «Suur probleem on see, et paljud inimesed üldse ei teagi, mis kõik valesti on,» nentis ta.