Tartu vald nõutab ministeeriumilt Raadit läbivat riigiteed

Tartu linna piirist Raadi ringristmikuni ulatuv teelõik jääks ministeeriumi otsuse kohaselt endiselt riigi omandisse. Foto: Kristjan Teedema

Tartu valla hinnangul pole põhjendatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) keeldumine andmast valla territooriumil paiknevat Raadi alevikku ainsana ja tervikuna läbiv riigimaantee lõik valla omandisse.

Tartu vald esitas jaanuari lõpus ministeeriumile taotluse riigile kuuluva teelõigu omandamiseks. Lõik on osa ligi 3,5 kilomeetri pikkusest Tartu–Kõrveküla teest, millest umbes 1,6 kilomeetrit kulgeb Tartu linna territooriumil ja kuulub linnale. Taotletav 1,9 kilomeetri pikkune riigitee lõik läbib täies ulatuses möödunud suvel moodustatud Raadi alevikku ja kulgeb Tartu linna ja Tartu valla piirilt Jõhvi–Tartu–Valga teeni Kõrvekülas.

Vald põhjendas taotlust sooviga ühtlustada teelõigu haldus- ja liikluskorraldus ümbritsevate tiheasustuslike alade ehk Tartu linna ja Kõrveküla aleviku olemusega. Linna piirilt algav Tartu–Kõrveküla teeosa täidab hiljuti moodustatud Raadi alevi magistraaltänava funktsiooni ja seal soovitakse tagada liiklejatele sarnaselt Tartu linnas asuva teeosaga tajutav keskkond, selgub taotlusest.

Selleks kavatsetakse kohaldada linnatänavatele sobilikke ruumi- ja liikluskorralduslikke lahendusi, piirkiiruse ja tee kaitsevööndi vähendamist ning koos sellega mürataseme alanemist ja maakasutuse võimaluste avardumist. Samuti soovib vald Raadi tee-ehitust hakata planeerima linnatänavate normide alusel, mis võimaldaks tihedamat ristmike paigutust ning jalakäijate ülekäigukohtade ja ühistranspordi peatuste vajaduspõhist rajamist.

Raadi on mullu juulis alevi staatusesse kinnitatud Tartu valla koosseisu kuuluv uus, seni veel hajaasustusega haldusüksus, mis laiub Tartu linna piirist Eesti Rahva Muuseumi tagant kuni Jõhvi maanteeni ehk Kõrvekülani ja mille territooriumi hulka kaasati osaliselt uue üksusega piirkonnas varasemalt asunud külade territooriume.

Tartu valla abivallavanem Tarmo Raudsepp selgitas mullu juulis, et varem jagunes Raadi piirkond Vahi aleviku ja Tila küla vahel, mis jäid alles väiksemates piirides. Raudsepp märkis, et Raadi haldusüksuse moodustamisel kaaluti ka sellele linnaõiguste andmist. Praegu elab Raadi alevis ligi 3000 elanikku ja asula elanike arv suureneb tema sõnul umbes 300 võrra aastas.

Ministeeriumi veebruari keskel valminud hinnangu kohaselt vastab aga 1,9 kilomeetri pikkusest teelõigust osa riigitee tunnustele, mistõttu pole MKM valmis rahuldama taotlust täielikult, vaid osaliselt - 800 meetri ulatuses, alates Tartu linna piirist Raadi ringristmikuni. Ringristmikust Jõhvi–Tartu–Valga teeni Kõrvekülas ulatuv teelõik jääks ministeeriumi otsuse kohaselt endiselt riigi omandisse. MKM põhjendab keeldumist peamiselt seadusest tulenevate teede omandiõiguse sätetega, mis teatud juhtudel piiravad riigi sekkumisvõimalust teede ja nende hoolduse kvaliteedi taseme osas, juhul kui tee pole riigi omandis.

Tartu vald kutsus MKM-i üles otsust üle vaatama. Vastuskirjas ministeeriumile rõhutab vallavanem Jarno Laur, et otsuste langetamisel kiirestiareneva piirkonna küsimustes tuleks tähelepanelikumalt lähtuda olukorra spetsiifikast, näiteks silmas pidada ressursside optimeerimise põhimõtet.

«Riigitee nelja tunnuse minetamine või tunnuste hoidmise jätkusuutlikkus antud teelõigul kerkib tõenäoliselt juba lähimate aastate perspektiivis. Tee kogu ulatuses valla omandisse andmine võimaldab kohalikul omavalitsusel planeerida keskkonda, sealhulgas liikluskeskkonda, terviklikult ja süsteemselt vastavalt linlik-tiheasustuslikule ruumilisele kvaliteedile, selmet teha seda ajalise nihkega ning ositi hiljem ruumi ümber kujundades,» märkis Laur esmaspäeval ministeeriumile saadetud vastuskirjas. Ta lisas, et tema hinnangul on Tartu linna ja Kõrveküla aleviku vahelise Raadi alevi ala linnalise arengu edasine kiire jätkumine reaalsus.

Vallavanema kinnitusel pole põhjust kahelda, et menetluses olevate teega külgnevate alade detailplaneeringute lõplikesse versioonidesse viiakse sisse punktid, mille kohaselt oleks tingimata tarvilik, et nendest möödakulgev tee kuuluks riigile.

Tema sõnul on ebaratsionaalne oodata ära külgnevate alade detailplaneeringute täies mahus realiseerumine ning alles pärast neid toiminguid hakata aegavõtvate, segadust tekitavate ja kulukate võtetega riigimaanteed magistraaltänavaks ümber kujundama.

Vallavanem tõi ka välja, et külgneval alal olemasolev detailplaneeringute tasemel eksisteeriv olukord on identne ringristmiku ja Tartu linna piiri vahelisel külgneval alal eksisteerivaga ning teega külgnevate alade sarnase iseloomu tõttu ei ole tegelikult põhjust samasuguseid maa-alasid läbivat teed kaheks osaks jagada ega selle staatust erinevalt käsitleda.