Mädanenud maja ärkas uuele elule

Elegantset puidust välistreppi kaitseb sadude eest klaas.

FOTO: Kristjan Teedema

Ilmselt veel täna hommikulgi võib näha kunagise aadlielamu Kalevi 17 ümber otsi kokku tõmbavaid ehitajaid. Kõik peab olema korras keskpäevaks, kui külalised eesotsas president Toomas Hendrik Ilvesega maja avavad.

Külgmise veranda aknas on pisikesi värvilisi ruute.

FOTO: Kristjan Teedema

Uks ei ole restaureeritud, vaid on valminud koopiana.

FOTO: Kristjan Teedema

Tagumiselt verandalt viib ülemisele korrusele trepp.

FOTO: Kristjan Teedema

Saali saab kasutada õige mitmel otstarbel.

FOTO: Kristjan Teedema



Kutsetega külalised saavad täna ja kõik huvilised eeloleval laupäeval teha ringkäigu uueks tehtud vanas majas, mis oli väga kaua lihtsalt mädanemas ja niiviisi kole vaadata. Kuni maikuus aastal 2009 asutas linnavolikogu sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus.

Keskus sai ülesandeks koordineerida linna loomemajandust, jagades asjakohast teavet, korraldades erialaseid koolitusi ning pakkudes loovettevõtjaile juriidilist ja majandusnõu. Linnavolikogu nägi ette, et loomemajanduskeskus hakkab tegutsema Kalevi 13, 15 ja 17 majas, need võetakse kasutusele järk-järgult.

Seni ongi läinud nõnda, nagu ette nähtud. Ja nagu asjatundjad Brüsselis arvavad, on läinud eeskujulikult hästi.

Murtud toonides

Kolmanda, Kalevi 17 maja uudistaja näeb kahel korrusel värvivärskeid hallikasrohelistes murtud toonides ruume.

Majal on kaks verandat. Külgmine on suurem ja värvirõõmsate aknaruutudega. Sellesse siseneja saab edasi saali.

Veranda ja saali vahel on reljeefse taimornamendiga uks. «Kaunistused on valminud koopiana sama ajastu uste järgi,» selgitas loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreš­kin (pildil).

Veranda värviklaaside tooni ei olnud võimalik vanadelt fotodelt välja lugeda. Projekteerija Jelena Beljajeva RTG-projektibüroost on suhelnud omal ajal siin õppinud Herbert Masingu kooli kasvandikega ja inimestega naabruses. «Nende mälu järgi on valitud klaaside toonid,» ütles Oreš­kin.

Tartu loomemajanduskeskus on kogu Euroopa loomemajandusest välja valitud kaheksa edukama hulka.

Tagumisel verandal on roosaknad. Enamik on koopiad, vaid paar oli säilinud 19. sajandist. Tagumisel verandal ja korrus kõrgemal hakkab läbi kahe korruse tegutsema koolitusfirma. «See on üks kaunimaid ruume,» ütles Oreškin. «Aknad on kolmes küljes vaatega parki, mis on suvel nagu roheline oaas.»

Teise korruse koridoris on kahel pool toad, mis on omavahel vaheustega ühendatud. Paari toa seinu katab umbes samasuguse mustriga tapeet, mis oli siin algselt kasutusel.

Sisetreppe on majal kaks. Hoone esiotsa trepikoja ülemisel korrusel on parajasti nii palju põranda- ja seinapinda, et selles saab avada kunstinäituse. Esimeseks on miniatuuride oksjoni tööde väljapanek.

Mitmeotstarbelise saali ühe ukse juures on põrandakattes peaaegu märkamatu ruut. Sellega on kaetud pääs keldrisse, mis avanes ehituse ajal kõigile üllatuseks. Esialgu on põrandaalune salakamber vaid prahist puhtaks tehtud. «Kui ühel hetkel tekib idee, kuidas seda kasutada, siis me viime selle idee ka ellu,» ütles Oreš­kin.

Detailirohke objekt

Objektijuht Peeter Soojärve hinnangul ei kuulu Kalevi 17 lihtsate tööde hulka. «Ma pole nii detailirohke objektiga varem kokku puutunudki,» ütles ta. «Hoone iga osa juures olid erinevad detailid, millele oli tarvis tähelepanu pöörata.»

Ehitajate tegevust majade Kalevi 15 ja 17 juures jälgis muinsuskaitse vaatevinklist Enriko Talvistu. «Olen üsna rahul,» ütles ta.

Muinsuskaitse nõudis tema sõnul mõlema maja puhul täpsemat restaureerimist.

«Aga ega me ikka neid vanu puitmaju kõigi nõuete järgi ei saa restaureeritud, üsna palju tuleb teha uut,» lisas ta. «Midagi ei ole parata, meie kliimas on majad mädanenud. Ideaalid on head, aga raha on nii palju, kui parajasti on. Me ei ole nii rikkad, et kõike ideaalselt teha.»

Talvistu meenutas, et linnavalitsus oli kogu aeg hädas muinsuskaitse nõudega, et miks need ilusad puitmajad seal mädanevad.

«Lõpuks leiti lahendus rajada sinna loomemajanduskeskus, saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest rahasuts ja tehti majad korda,» ütles Tal­vistu. «Odavam oleks olnud ehitada loomemajanduskeskusele mujale uus hoone, ainult et siis oleksid need majad jäänud mädanema ja ikkagi oleks olnud midagi vaja nendega teha.»

Kalevi 17 hoone puhul meeldib talle iseäranis tänavapoolne elegantne välistrepp, mis on nüüd kaetud klaasiga. «Ei saa ju lasta sinna peale sademeid, sest muidu mädaneb jälle ära,» lisas ta.

Kalevi 15 ja 17 on Talvistu arvamuse kohaselt tehtud korda võimaluste piires. «Sinna tuleb aga veel raha eraldada, et teha korda park. Ja Kalevi 13 vajab samuti remonti.»

Kerge sanitaarremondi aastal 2009 saanud kollane maja ehk Kalevi 13 näeb võrreldes mullu suve lõpul ehitajate käe alt tulnud sinise (Kalevi 15) ja täna avatava kolmanda majaga (Kalevi 17) tõesti hale välja.

«Kollast maja me vaikselt ka juba remondime,» ütles Oreš­kin. «Renoveerimisprojekt on tellitud. Saime juba ühest europrojektist 50 000 eurot toetust, et katust osaliselt korrastada, tahame ka ventilatsiooni parandada ja seminariruumi paremaks muuta. Tuleb hakata raha juurde otsima.»

Tunnustus Brüsselist

Tartu loomemajanduskeskuse nõukogu esimees Paavo Nõgene andis teada, et Brüsselis tegutsev strateegiliste konsultatsioonide büroo KEA Eu­ro­pe Affairs arvab Tartu loomemajanduskeskuse tegevusest ainult head. Tartlased on Euroopa loomemajandusest välja valitud kaheksa edukama hulka.

«Jah, on juhtunud selline lugu,» kommenteeris Oreškin. «Me oleme silma jäänud terves Euroopas ja meie juures käiakse juba praktiseerimas kaugemalt. Kolmanda maja avamise nädalal tuleb meile külla ka Philippe Kern, kes on Euroopa loomemajanduse tippuurijaid.»

Kui nii, siis pole ime, et varsti saab korda ka kollane maja ja kolme hoone tagune park.

Sündmusi

• Täna kell 12 avab pidulikult uksed Tartu loomemajanduskeskuse kolmas maja, riikliku muinsuskaitse all unikaalne puithoone Kalevi 17, kus avamisüritusi jätkub kogu nädalaks.
• Sissepääs tänasele pidulikule avamisele on kutsetega, kutsutud on ka president Toomas Hendrik Ilves ja kultuuriminister Rein Lang.
• Kalevi 17 avamise puhul ilmub täna loomemajanduskeskuse ettevõtete Disainimaja ja Pimik algatusel ja eestvedamisel veebiajakiri Lehter (http://lehter.eu).
• Aastas neli korda ilmuvas Lehtris saavad sõna loomeettevõtjad ja -inimesed, jagatakse nõuandeid jpm.
• 15. märtsil kell 9 avab Tartu linnapea Urmas Kruuse Kalevi 17 saalis rahvusvahelise loomemajanduskonverentsi «Visioonid ja arengud», mille oodatuim esineja on loomemajanduse tippkorraldajaid ja -uurijaid Philippe Kern (pildil).
• Eesti Tuleviku-uuringute Instituut toob rahvusvahelisel konverentsil avalikkuse ette viie Euroopa linna loomemajanduse võrdleva analüüsi tulemused, mille üle tulevad arutlema ka samade linnade esindajad.
• Konverents on ingliskeelne, osalustasu 30 eurot.
• 15. märtsil kell 18 algab Kalevi 17 Eesti esimene miniatuursete kunstiteoste enampakkumine «Kahe tolli oksjon», enampakkumisel on 50 miniteost peaaegu 40 kunstnikult.
• Esimesi oksjonile saabunud töid oli Enno Ootsingu puugravüür «Unistaja» (pildil, 4,7 x 5,8 cm, 2006–2012), mis on inspireeritud Mats Traadi luulest ja millel unelev mees heietab helgeid tulevikumõtteid.
• Oksjonitöödega on võimalik tutvuda veebilehel www.lmk.ee/2x2x2 või väljapanekul, mis on avatud täna kell 15–18 ja
14. märtsil kell 12–18 aadressil Kalevi 17.
• Kõik huvilised saavad loomemajanduskeskuse kolme hoonega tutvuda lahtiste uste päeval,
17. märtsil kell 11−14.
• Lahtiste uste päeval saab teha ringkäigu ka äsja avatud kolmandas majas Kalevi 17, huvilistel tuleb koguneda kell 13 peasissekäigu juurde.
• Lahtiste uste päeval pakuvad loomemajanduskeskuse ettevõtted võimalust osaleda õpitubades, millest saab ülevaate veebilehel www.lmk.ee/opitoad_marts2012.
• 17. märtsil näidatakse Kalevi 17 uuemaid eesti dokfilme tasuta seanssidel: kell 14 «Salme saladus» (27 min), kell 15 «Kuku: mina jään ellu» (90 min) ja
kell 17 «Uus Maailm» (88 min).
Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Tagasi üles