Mis sellest sõjast ikkagi saab? Sõda lõpeb Ukraina võiduga, vastab diplomaat Kaimo Kuusk

Diplomaat Kaimo Kuusk annab intervjuu Treffneri gümnaasiumis, mille vilistlane ta on. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk seisis sõja 365. päeval Treffneri kooli gümnasistide ees kui diplomaat ja kui vilistlane ning rääkis sõjast ja ukrainlastest. «Ajakirjanduses ilmuvate lugude pealkirjadest loed ju sageli vaid negatiivseid sõnumeid,» ütles ta vahetunni ajal Tartu Postimehele intervjuud andes. «Aga märkida tuleb, et ukrainlased on nutikad ja kohanevad. Mulle meeldib öelda, et elu saab su ikka kätte, käigu või sõda. Elu tahab elamist!»

Eesti suursaatkond asub Kiievi vanalinnas, endise nimega Puškinska tänaval. Aga kuna ukrainlased derussifitseerivad end hoolega, siis Puškini tänavad on ümbernimetamisel. Eesti suursaatkonna aadressiks on nüüd Jevgena Tšikalenko 43b.

«Mis te arvate, kui palju Puškini-nimelisi tänavaid Ukrainas on?» küsib Kaimo Kuusk. Ja vastab: «Üle neljasaja! Neid leiab ka väikestest asulatest, kus ei ole Puškiniga mitte mingisugust pistmist. Seetõttu nad harvendavadki neid Puškini ja Lermontovi nimega tänavaid ja leiavad neile kas Gogoli või mõne teise Ukraina kirjaniku või ühiskonnategelase nime.»

Jevgena Tšikalenko kohta leiab ukrainakeelsest Vikipeediast, et ta oli ühiskonnategelane, filantroop, maaomanik, agronoom ja publitsist ning üks keskraada kokkukutsumise algatajaid, elas aastatel 1861–1929.

Kaimo Kuusk, kas te ukraina keelt räägite?

Diplomaat Kaimo Kuusk. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

(Suursaadik vastab ukraina keeles midagi kiiresti ja ladusalt.) Ma suudan lihtsamad jutud ära rääkida, aga kohtumistel jääb sõnavarast siiski puudu. Või ma tõmban end krampi. Ma tegelikult arvasin, et õpin kiiremini, et ehitan vene keele peale ruttu üles selle ukraina keele. Aga selgub, et ukraina keel on poola keelele palju lähedasem kui vene keelele. Aga ma saan ukraina keelest aru, mul ei ole vaja tõlget kõrvale.

See, mis oli minule kui eestlasele Ukrainas algul uus, ja just enne seda suurt sõda, oli, et rahvus ei ole keelepõhine. Me käisime perega näiteks 2021. aasta septembris ühe raada saadiku pulmas. Täiesti venekeelne pulm, ainus, mis ukraina keeles kõlas, oli registreerimistunnistuse ettelugemine. Aga kui suured Ukraina patrioodid nad kõik seal olid!

Kas te olete viimase sõja-aasta jooksul mõne lähedase Ukraina sõbra ka kaotanud?

Mul on tuttavaid rindel. Kogu aeg pelgan, et sealt võib tulla kurbi uudiseid. Loodan muidugi ainult paremat. Siiski järjest rohkem on neid, kelle puhul ma tean, et ka tema on nüüd rindel.

Teie diplomaaditöö Kiievis, see ei ole siis mitte selline välislähetuses töötamine, mille puhul isiklik suhtlusringkond eriti ei laiene?

Siis ma ei teeks ju oma tööd. Sa pead tööd tegema hingega. Me oleme siin Anton Hansen Tammsaarega seotud majas mõnes mõttes ju... (Anton Hansen Tammsaare romaani «Tõde ja õigus II» sündmused leiavad aset Hugo Treffneri gümnaasiumis ehk Mauruse koolis. – A. J.) Ja Tammsaare ütlus on, et tee tööd, siis tuleb ka armastus.

Mina olen selle lause pööranud teistpidi: tee seda, mida sa armastad, siis tulevad tulemused. Ehk siis – ma arvan, et ma ei oleks Ukrainasse läinud, kui mul ei oleks Ukraina suhtes olnud suurt sümpaatiat. Lisaks see, et mu vanaisa oli ukrainlane.

Tõesti?!

Jah, emapoolne vanaisa. Vinnõtsjast.

«See, mida ma soovin Eesti Vabariigi pidupäeval meile endale, on rohkem enesekindlust,» ütleb Kaimo Kuusk.

Kas teil on Venemaal häid tuttavaid, kellega sidet peate?

Ei. Ma ei oleks saanud omada sellist tausta juba luureteenistuses töötades. Vene pool oleks selle täie küünilisusega ära kasutanud. (Enne välisteenistusega liitumist töötas Kaimo Kuusk aastaid välisluureametis. – A. J.)

Te saite tänavu presidendilt kõrgeima astme teenetemärgi, ja ühes hiljutises intervjuus ütlesite, et eesseisev aasta on Ukrainas tärkava lootuse aasta.

Ma arvan, et tärkava lootuse aasta oli juba eelmine aasta. Lootuste täitumise aasta võiks olla see aasta, mis praegu käes. Sest see tohutu massiivne rünnak eelmise aasta veebruaris ja märtsis, mil uudised Ukrainast olid nii tõsised... Seesama oli ka uue vastupanu alguse aeg, mil hakati okupeeritud territooriumi tagasi võtma.

See annab lootust, ja see, et Lääs toetab Ukrainat üha tugevamalt.

Mulle tundub vahel, et selle sõja tõttu on julgeolek maailmas siiski aina hapram. Pinge vastaspoolte vahel suureneb üha. Venemaad päriselt ka ei näi heidutavat mitte miski. Putin on kuskil öelnud, et seni, kuni temal jätkub mehi enam kui vastaspoolel kuule ja pomme, on võit tema poolel. Seepärast tundub, et me oleme ka siin Eestis, Lätis ja Leedus taasiseseisvumise aastaist rääkides ohus enam kui kunagi varem.

Sellega ma ei ole nõus. Me oleme NATOs, meil on liitlaste tugi, me oleme muutunud üha enesekindlamaks. See tähendab, et me ka ise usume rohkem endasse. Me ei vaja enam iga nädal, et USA kordaks: NATO artikkel 5 kehtib. Sest see kehtibki.

See on kehtinud ka USA jaoks, kui meie läksime nende kutse peale neile appi Afganistani, ja see toimub ka vastupidi. (NATO artikkel 5 kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO artikkel 5 on aktiveerunud vaid ühel korral pärast 11. septembri terrorirünnakuid 2001. aastal Ameerika Ühendriikides, kui NATO väed saadeti Afganistani. – A. J.)

Meie enesekindlus tähendab ka seda, et me teeme mingeid asju Ukrainat toetades esimesena. Me andsime Ukrainale esimesena väga tõsiseid relvi – Javeline. (Javelin on USAs valmistatud raketisüsteem, mõeldud peamiselt vastase soomukite ja tankide hävitamiseks. – A. J.) Juba kuus päeva enne suure sõja algust andsin ma koos sõjaväeatašeega üle Javelinid, mis tulid Eestist ja mis aitasid ukrainlasi lahingus Kiievi pärast.

«Me ei ole nii väiksed, me oleme sisult palju suuremad kui nii mõnigi meist füüsiliselt suurem riik,» ütleb suursaadik Kaimo Kuusk Eesti kohta. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Väike Eesti – meile meeldib rääkida, kui väiksed me oleme –, aga mina kasutan väljendit kompaktne Eesti. Me ei ole nii väiksed, me oleme sisult palju suuremad kui nii mõnigi meist füüsiliselt suurem riik. Meie suutsime ära hoida selle halva pöörde lahingu esimestel päevadel. Meie enda julgus ja enesekindlus andis eduelamuse ukrainlastele. Tehnika, mille me oleme Ukrainale andnud, selle tehnikaga me suurendame ka oma turvalisust ja julgeolekut. Sest iga Vene tank, mille Javelin on puruks lasknud, ei saa meie vastu enam mitte kunagi tulla.

Tõsi, praegu on jäänud rinne nagu ühte kohta. Aga see ei ole patiseis, ukrainlased töötavad selle nimel, et teha varsti vasturünnak.

Ning diktaatori lähenemine, et ta võib kasutada oma elanikkonda kui ressurssi – meil Eestis on vastupidi. Meil on nii, et iga inimene omab mõttelist osa oma riigist. Sellepärast läheme me ka valima, sest hea peremees ja hea perenaine vaatavad, kuidas nad saavad oma asja veel paremaks teha. See, mida ma soovin Eesti Vabariigi pidupäeval meile endale, on rohkem enesekindlust.

Palun selgitage mulle nüüd ka seda, kuidas kõiki julgeolekuriske arvestades osutus üldse võimalikuks see, et USA president Joe Biden käis Kiievis? Kas Venemaa ja Ukraina leppisid kokku, et sel päeval Kiievit ei pommitata.

Vaadake, suure sõja ajal ei ole selliseid kokkuleppeid...

Seal, ma eeldan, ameeriklased ütlesid, et me läheme ja et võtke teadmiseks.

Ameeriklastel on kõik võimalused. Nad on maailma kõige suurem sõjaline jõud, parimate luureteenistustega riik üldse. Nende teadlikkus olukorrast on kõige-kõige parem. Kui niisugune asi läbi viiakse, siis seda tuleb võttagi kui julgeolekuoperatsiooni. Ma olen kindel, et neil olid kõik kõige paremad plaanid tehtud ükskõik mis stsenaariumi jaoks.

See, et Biden käis Kiievis, oli väga kõva sõna. Minagi ise mõtlesin, et see oleks liiga kapitaalne asi, eeldasin, et nad kohtuvad Zelenskõiga Poolas... Kõva sõna on see, et USA president näitas vaba maailma suveräänsust. Et kui me tahame, siis me teeme. Ja et meie tahame olla koos Ukrainaga – see oli siin oluline.

Te kohtusite president Zelenskõiga juba siis, kui te suursaadiku volikirjad talle üle andsite, 2019. aastal. Kirjeldage palun, mis mees ta veel on, kas selline nagu ekraanilt paistab. Ma ise olen, muide, ära näinud «Rahva teenri» kõik hooajad, vaadanud teda ka kui koomikut. Aga milline inimene on ta päriselus?

Ta on väga-väga hea. Ma arvan, et tänu sellele sarjale, mis on tegelikult ju tragikomöödia, ning sellele, et kolm hooaega osales tema ja tema meeskond stsenaariumi kirjutamisel, on ta üks kõige paremini presidendiametiks ette valmistatud president maailmas üldse. Kõik need osad on ehitatud mingi valupunkti ümber. Korruptsioon, oligarhid, kuidas nende vastu võidelda, ja kuidas lihtne mees presidendiks saab.

Ta on väga suure kodutöövõimega, ta on olnud kohtumisteks alati väga hästi ette valmistatud ja olnud alati fokuseeritud. Ja ta suudab kasutada huumorit selleks, et kiiresti jää lõhkuda. Ka seal volikirjade üleandmisel me saime kiire kontakti, ülikiirelt.

On teil meeles mõni lause, mida vahetasite?

Jaa, muidugi... Mina olin ju esimene kord suursaadik ja see punasel vaibal kõndimine polnud mulle väga harjumuseks saanud, mis harjumus see nüüdki on... Aga siis ma alustasin oma pöördumist sellega, et kui ma nüüd protokolli vastu kuskil eksin, et siis andku president mulle andeks, kuna olen esimest korda suursaadik... Ja tema vastas naeratades: «Aga mina olen esimest korda president!»

Sealt edasi läks juba väga ladusalt, rääkisime juurtest, ja sealt edasi rääkisime juba kahepoolsetest suhetest. Ta oli väga hästi ette valmistatud. See näitab kodutööd. Ta on ju jurist, ja alles pärast seda näitleja ja produtsent. Mulle tundub, et näitlejate kodutöövõime peab olema ülisuur.

Eesti suursaadik Kaimo Kuusk ajakirjaniku küsimustele vastamas. Tagaplaanil Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer kaasa kuulamas. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Mis sellest sõjast ikkagi saab? Kui üks pool on veendnud, et Ukraina tuleb purustada, ning teine pool ei lepi vähemaga kui Ukraina suveräänsuse taastamisega selle õigetes piirides. Millal ja millistel tingimustel saab see sõda üldse lõppeda?

See lõpeb Ukraina võiduga. Aega ei saa siin anda, et millal. Aga Ukraina peab lahinguväljal suutma Venemaad lüüa. Me ei räägi Moskva äravõtmisest, Ukraina ei taha teise riigi territooriumi. Aga lahinguväljal peab Ukraina vaba maailma abiga suutma Venemaad lüüa. Ma arvan, et suudab.

Mida arvata Hiinast, kes lubab aidata Venemaad?

Lääs suudab Hiinat mõjutada, need sõnumid on olnud üsna sirged ka neile. Et kui Hiina nüüd peakski sekkuma ja jagama Venemaale relvastust, et siis saab näha, mida teeb Hiina ilma Lääne turuta. Ma ei ole küll Hiina ekspert, aga Hiina on oma stabiilsuse ehitanud üles kaheksaprotsendilisele majanduskasvule. Kui turud ära kukuvad ja kui tootmised tõmmatakse sealt välja, siis kui stabiilne see riik üldse on?!

Teie ametiaeg lõpeb eelseisval suvel. Te karjääri jääb alatiseks aeg, mil olete olnud Eesti diplomaat riigis, keda Venemaa püüab hävitada. Kas olete mingis mõttes nüüd... rikkam?!

Rikkam muidugi, aga see ei ole kindlasti rikkus, mida kellelegi teisele sooviksid, et tema seda tunneks. Aga jah, on asju, mida pead ise kogema, sest need kogemused ei tule ainult lugedes või pilti vaadates kuskilt.

Ma saan öelda, et me oleme ajaloo sees ja aitame seda ajalugu koos ukrainlastega ise kirjutada.