Alanud margiaastale lisavad oma värvingu tartlased

Konstantin Konik postmargil. Foto: Omniva

Eesti Vabariigi aastapäeva nädala algul andis Eesti Post välja margi, millel on kujutatud arst, poliitik ja ühiskonnategelane Konstantin Konik, kes sündis 31. detsembril 1873 Tartus ja suri samas linnas 3. augustil 1936. Ka järgmine uus mark on kavas üllitada tartlase auks.

Konstantin Konik kuulus koos Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsiga Eestimaa Päästekomiteesse ning on seotud 24. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamisega.

Konik lõpetas 1898 Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja asus esialgu tööle Lõuna-Venemaal ning osales Vene-Jaapani sõjas. Tartusse tuli Konik tagasi sügisel 1905 ja sukeldus kohe ühiskondlikku ellu. Ta osales tärkava poliitilise elu kõikidel tähtsamatel sündmustel alates novembris 1905 toimunud Tartu rahvaasemike kongressist kuni Eesti rahvuskongressini suvel 1917 Tallinnas.

Konik oli Eesti maavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja 1917 ja töötas Eesti Vabadussõja ajal tervishoiu peavalitsuse juhi ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse konsultandina. 1920–1931 oli ta kirurg ja TÜ arstiteaduskonna dekaan ning Tartu arstide koolkonna üks alusepanijaid. Ta osales Eesti arstkonna, eestikeelse arstiteaduse ja Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi kujundamises. Haridus- ja sotsiaalministrina töötamise ajal haigestus ta aastal 1933 ja suri aastal 1936. Talle korraldati riiklikud matused ja ta sängitati mulda Tallinna metsakalmistul.

Omniva andmeil on postmargi kujundanud kunstnik Vladimir Taiger. Margi trükiarv on 20 000 ja see maksab 90 senti.

Eesti Postil on kavas järgmine uus mark emiteerida 14. märtsil tartlasest luuletaja, näitekirjaniku ja tõlkija Artur Alliksaare (15. aprill 1923 Tartu – 12. august 1966 Tartu) 100. sünniaastapäeva puhul.

29. mail peaks aga käibele tulema mark helilooja, organisti ja koorijuhi Rudolf Tobiase (29. mai 1873 Käina – 29. oktoober 1918 Berliin) 150. sünniaastapäeva puhul. Esimese eestlasena akadeemilise muusikahariduse nii helilooja kui ka organisti erialal saanud Tobias peatus Tartus küll ainult mõne aasta (1904–1908), kuid just sel ajal kirjutas ta oratooriumi «Joonase lähetamine». See on esimene Eesti oratoorium.