Venemaa keeld ajab seakasvatajad nurka

Enam kui pooled Eestimaa sigadest müüakse praegu Venemaale, kus nende eest makstakse neljandiku võrra kõrgemat hinda.

FOTO: Sille Annuk

Venemaa otsus keelata  20. märtsist sigade, veiste ja lammaste sisseost Euroopa Liidust ehmatas korralikult Eesti seakasvatajaid, sest praegu müüvad kasvatajad enam kui pooled ruigamid Venemaale.

«Meie sigadest läheb isegi 80 protsenti Venemaale, nii et kui Venemaa keeld jõustub, on päris suur jama,» ütles Tartu Agro juhataja Aavo Mölder. «See tähendaks automaatselt käibe langust, sest Venemaal saab praegu neljandiku võrra kõrgemat hinda kui Eestis.»

Lisaks tähendaks Venemaa turu sulgumine seakasvataja OÜ Aiu Põllumajandus juhatuse liikme Alar Põldmaa sõnul sealiha ülepakkumist Eestis. «Need, kes varem eksportisid, üritaksid siis sigu Eestis müüa. Sellega omakorda kaasneks sealiha hinna langus, mis pikemas perspektiivis võib sundida osa kasvatajaid pille kokku panema,» rääkis Põldmaa.

Üle poolte

Veterinaar- ja toiduameti ekspordi ja impordi osakonna juhataja Regina Pihlakase andmeil müüdi mullu Eesti

364 000 seast üle 211 000 Venemaale ning seakasvatajatele oleks Venemaa turust ilma jäämine tõsiseks tagasilöögiks.

Veel enne Venemaa keelu jõustumise tähtaega on Eesti seakasvatajad asunud kärmelt ekspordist viimast võtma. «Pühapäeval läks üks koorem ja sel nädalal läheb veel kindlasti kaks koormat Venemaale. Isegi alamõõdulised sead saadame ära,» rääkis Tartu Agro juhataja Aavo Mölder.

Seejuures ühte koormasse mahub 165–170 siga, kellest igaüks kaalub 110–115 kilo.

«Sigade väljavedu on viimasel nädalal umbes kaks korda kasvanud,» lausus üksnes anonüümselt rääkima soostunud ettevõtja, kes on vahelüliks Vene tapamajade ja mitmete Eesti seakasvatajate vahel.

Samal ajal, kui eestlased veel kibekiirelt sigu Venemaale saadavad, on eestlaste Vene partnerid, suured tapamajad, vahendaja sõnul vägagi ärevuses.

«Neil on tõsine probleem, kust saada puudujääv kogus liha ajal, kui Euroopa Liit on kinni. Nad on hämmingus ning teevad kohalikule veterinaarametile päringuid, sest kui nii edasi, jäävad neil oma inimesed vaat et nälga. Venemaa oma toodang ei kata lihavajadust ära,» rääkis ta.

Tähtis kohtumine

Venemaa põllumajanduse järelevalveasutus Rossel­­hoz­­nadzor põhjendas otsust keelata sigade, veiste ja lammaste import Euroopa Liidust Schmallenbergi ja bluetongque 'i viiruste levikuga liidu liikmesriikides ning elussigade sertifitseerimisnõuete mittetäitmisega. Muutusi otsusesse võib tuua sel nädalal peetav Euroopa Liidu ja Venemaa esindajate kohtumine.

«Lootus on, et see otsus pole veel lõplik ja Venemaa ei jäta tervet Euroopa Liitu suletuks,» ütles OÜ Aiu Põllumajandus juhatuse liige Alar Põldmaa. «Samas oleme valmis ka halvimaks ning asunud muid müügivõimalusi otsima Baltikumist.»  

Veise- ja lambakasvatajaid Venemaa keeld veterinaar- ja toiduameti kinnitusel sedavõrd ei mõjuta, sest lambaid eestlased Venemaale ei ekspordi ning piirang ei laiene tõuveistele, mida mullu eksporditi Venemaale  400 ringis.

Eksport Venemaale
• 364 000 seast eksportisid eestlased mullu Venemaale üle 211 000 looma.
• Eestis on sea eluskaalu kilohind umbes 1,1 eurot, Venemaal seevastu võib saada kuni 1,5 eurot kilo eest.

Tagasi üles