105-aastased ⟩ Sajand ja viis. Üks Eesti riik ja ühe eestlase elu

Saja viie aastane Johanna Jekimov teeb hommikul voodi üles ning joob ära kruusitäie piimakohvi. Suhkrut ei pane. Pärast seda, kui suhkur Eesti iseseisvuse taastamise eel talongi peale läks, maitseb Johannale kohv ka mõruna. Üheksakümnendate algul oli ta juba pensionil ega imestanud millegi üle. Teadis, et defitsiit ja talongid käivad epohhe muutvate sündmustega kaasas. Mõru kohv ennustas tollal Eesti Vabariigi taassündi.

Suhkur kadus vabamüügist ära ka teise maailmasõja alguses 1939. aasta sügisel. Siis oli Johanna 21-ne, ja tolsamal, 1939. aastal tõi ta ilmale oma esimese poja. Selle poja on Johanna nüüd juba maha matnud, sest kui inimesele kingitakse terve sajand ja peotäis aastaid peale, jõuab juhtuda kõike. Õnneks on tal ka tütar ja noorem poeg, ning õnneks on tal viis lapselast ja neli lapselapselast.