Lipulaul kujunes pidulikuks tartlaste algatusel

Tartu ülikooli segakoori esireas on naislauljate keskel dirigent Enn Võrk. Foto: Tartu Linnamuuseum

Tartus 1930. aastail aktiivselt tegutsenud Enn Võrku (1905–1962) on mitmeid kordi meenutatud seoses sajanditaguse sündmusega: noorukist helilooja lõi eesti rahvale väga lähedaseks saanud isamaalise laulu «Eesti lipp». Selle teksti aluseks sai Nõos tegutsenud pastori ja luuletaja Martin Lipu (1854–1923) pikk luuletus «Eesti, Eesti, ela sa!».

Eesti Vabariigi tekkega 1918. aastal kaasnes üleüldine innustus ja aktiivsuse tõus kajastus ka isamaaliste laulude loomises. Sellele aitas kaasa 1921 asutatud Eesti lauljate liit, mis ühendas lauljaid üle maa ja asus ette valmistama 1923. aasta üldlaulupidu.

Aastal 1922, kui sündis Enn Võrgu laul «Eesti lipp», võttis riigikogu 27. juunil vastu seaduse, mis fikseeris sinimustvalge lipu Eesti riigilipuna. Kas see oli kokkusattumus või ajastas 17-aastane Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane ja ühtlasi Tallinna konservatooriumis Artur Kapi juures kompositsiooni õppiv üliõpilane Enn Võrk teadlikult laulu loomise lipu ametliku kinnitamisega?