Eesti kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum allkirjastasid koostöölepingu

Tartu Postimees
Copy
22. veebruaril allkirjastasid Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ja Eesti kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid aastateks 2023–2027 koostöölepingu.
22. veebruaril allkirjastasid Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ja Eesti kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid aastateks 2023–2027 koostöölepingu. Foto: Berta Jänes

Täna allkirjastasid Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ja Eesti kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid aastateks 2023–2027 koostöölepingu. Lepingus rõhutatakse soovi jätkata ajaloolist koostööd, lõimida tugevamini teadus- ja arendustegevust ning toetada Eesti kultuuripärandil põhinevat uuenduslikku ja eksperimentaalset uurimistööd.

Lepingus on kirjeldatud koostööd teaduse, kogude, näituste, hariduse ja konverentside vallas, samuti teistes nii rakendus- kui alusuuringute valdkondades. Tegevuste mitmekülgsust iseloomustab seegi, et koostöös korraldatakse teadusüritusi, tehakse uurimisrühmade ja arhiivide vahelist koostööd, kolmepoolses koostöös Tartu ülikooliga antakse välja rahvusvahelist teadusajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics, aga korraldatakse ka üleriigilisi koolitusseminare lasteaiaõpetajatele kultuuripärandi kasutusvõimaluste toetuseks, samuti hoolitsetakse järelkasvu eest pikaajaliste traditsioonidega noorteadlaste konverentside kaudu.

Kirjandusmuuseumi direktori Piret Voolaiu sõnul on Eesti Rahva Muuseum ja kirjandusmuuseum justkui ühest juurest kasvanud kaks tugevat tammepuud, kes teineteist toetavad ja parimate oskustega täiendavad.

Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks lisas, et Eesti Rahva Muuseumi ja kirjandusmuusemi koostöö on olnud läbi aja väga hea ja jätkub samas vaimus. «Sellel aastal möödub 100 aastat ERMi esimese püsinäituse avamisest Raadi mõisas. Uues majas on hea meel, et jõuame igal aastal oma uute näitustega sadade tuhandete külastajateni. Rõõm on tõdeda, et ka praegusele püsinäitusele «Kohtumised» on koostöös kirjandusmuuseumi teadlastega loodud teemanäitus «Regilaul», kus on võimalik kuulata enam kui 400 regilaulu.»

1909. aastal asutatud SA Eesti Rahva Muuseum riigistati ja jagati 1940. aastal Eesti NSV riiklikuks etnograafiamuuseumiks (nimi taastati 1988) ning riiklikuks kirjandusmuuseumiks, kuhu kuulusid arhiivraamatukogu, eesti rahvaluule arhiiv, Eesti kultuurilooline arhiiv ja Eesti bibliograafia asutis.

Tagasi üles