Tartu viis Eesti filmi- ja kinoriikide hulka

Filmivaatajaile on toodud nõukogudeaegsed klapptoolid, mille mugavust proovivad näituse kuraatorid Marge Rennit (vasakult) ja Silja Paris ning konsultant Lauri Kärk. Ekraani all on valjuhääldikast ja klaaskapis tummfilmikaamera.

FOTO: Kristjan Teedema

Möödunud sajandi esimesel poolel oli Tartu kultuuriliselt võimsam kui praegu. Kirjanduse, kunsti, teatri ja heliloomingu kõrval õilmitses Emajõelinnas uhkesti ka filmindus ja kinokultuur.

Tartu linnamuuseumis naistepäeval avatud uus näitus annab külastajatele teada, et Tartut võib julgesti nimetada Eesti filminduse ja kinonduse sünnilinnaks.

Esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid sellest linnast ning esimene Eesti paikkino Illusion avati kevadel 1908 just siin.

Lakkamatu kinoseanss

Näituse koostamist juhtinud Marge Rennit rääkis, et näitusele loodud pooletunnine filmiprogramm räägib Tartust kui filmilinnast, esimestest filmimeestest ja Tartu näitlejatest, kes on filmides esinenud. «Programmi lõpuks jõuame tänasesse päeva, suurte filmifestivalideni,» lisas ta.

Kinoseanss kestab lakkamatult, nii et huviline võib asuda vaatama igal ajal. Kahes klapptoolireas on kokku kümme kohta. Peale selle on näitusekülastajatel võimalik vaadata arvutiekraanilt valikut Pääsukese ja Lutsu filmidest ning Tartu kroonikafilme.

Esemeid on väljapanekus vähe. «Aga need, mis on väljas, on väga auväärsed,» ütles Rennit. «Nimelt on meil siin 1927. aastal Saksamaal firma Ernemanni toodetud tummfilmikaamera. Sellega töötas Tartu kinomehaanik ja filmioperaator Ernst Treier.»

Vaadata saab ka aastast 1978 pärit kinoprojektorit, mille on hävingust päästnud kümmekond aastat seltsinguna tegutsenud Järva-Jaani kinomuuseum.

Näituse konsultant Lauri Kärk avaldas arvamust, et väljapaneku koostajate ja kujundajate töö tulemus on väga sisukas. «Julgen arvata, et see näitus on praeguseks filmiaasta tõsisemaid ja ka tuumakamaid ettevõtmisi,» ütles ta.

Näituse üks kuraatoreid Silja Paris tõstis esile disainibüroo Laika, Belka & Strelka sisekujundajate tööd. «Nad kasutasid uusi kujundusvõtteid ja suutsid muuta väikese ruumi täiesti teistsuguseks,» ütles ta.

Rohkem nostalgiat

Samas ruumis oli näitus «Poriveski kõrts», mille eest linnamuuseum sai viimasel üleriigilisel võistlusel aasta muuseumiroti auhinna. Äsja avatud väljapanek filmist ja kinost võimaldab muuseumikülastajale suuremat osalust. «Ja pakub rohkem nostalgiat,» lisas Paris.

Väljapanekut vaadanud noor filmilooja Jaan-Jürgen Klaus on pooletunnises filmiprogrammis, mis kuvatakse näitusesaali seinale, esindatud stseeniga oma dokfilmist «Erakpoeet Marko Kompus».

Peale enda ja Mart Kivastiku ei märganud Klaus ühtki teist tartlasest nüüdisaegset filmiloojat. «Oleks võinud aga olla Jaan Tooming, kes on olnud filmiuuendaja ja eksperimentaator. Näiteks oleks võinud olla kaadreid tema filmist «Lõppematu päev»,» ütles Klaus.

Näituse pildimaterjal Emajõelinna kinodest ja seda kommenteeriv tekst on kujundatud Klausi sõnul mõnusates pruunikates toonides, mis tekitavad vana aja hõngu.

Uus näitus muuseumis
• Tartu linnamuuseumis avatud näitust «Filmilinn Tartu. Pääsukesest tARTuFFini» saab vaadata 15. septemb-rini.
• Kuraatorid on Silja Paris ja Marge Rennit (Tartu linnamuuseum)ja konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool).
• Kujundanud Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo).
• Filmiprogrammi on koostanud Erik Norkroos ja Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).

 

Tagasi üles