Elva vallavalitsus koostöös Eesti arhitektide liiduga kuulutas välja Verevi järveäärse rannahoone arhitektuurikonkursi, kuna praegune ranna hoonestus on amortiseerunud ega vasta enam tänapäeva puhkaja soovidele. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 28. aprill kell 15.
Algas Verevi rannahoone arhitektuurikonkurss
Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida mitmeotstarbeline ja Elva linnaruumi miljöösse mahult sobilik rannahoone ning selle kontaktala lahendus. Rannahoone kavandamise aluseks on Elva vallavolikogu kehtestatud Verevi järve rannaala detailplaneering.
Oodatav uus lahendus peab olema ajakohane, kõrgel tasemel, piirkonda rikastav ja selle eripäradega arvestav tervik. Lisaks peab lahendus arvestama loodusliku keskkonna, säästva planeerimise põhimõtete ja inimmõõtmelisusega ning olema projekteeritud optimaalsete rajamis- ja kasutuskuludega.
Hoone peab pakkuma uusi võimalusi piirkonna külastamiseks ka rannavälisel hooajal. Oluliseks peetakse ligipääsetavust ja head liikluskorraldust. Konkursi tingimustes on sätestatud, et kavandatava rannahoone ehitisalune pind ei tohiks ületada 525 ruutmeetrit, kuid hoone juurde võib kavandada puidust päikeseterrasse.
Ruumiprogramm näeb ette:
- rannahoone toimimiseks vajalikke olmefunktsioone — WC, dušid, rannavalveruum, rannatarvikute hoiuruum, laenutusruum;
- puhkevõimalusi toetavaid ruume — saun aasta ringi kasutamiseks, sealhulgas talisuplejatele, mullivann;
- kohvikut ja seminariruume koos kaugtöö tegemise võimalusega
Rannapromenaadi lahenduses tuleb arvestada vaegliikujate ja lapsevankrite juurdepääsuga veepiirini, valgustuse (ka rannahooajavälisel ajal näiteks uisuplatsi jaoks) ja mänguväljakute vajadusega.
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 28. aprill kell 15.
Konkursi auhinnafond on 23 500 eurot, mis jaguneb järgmiselt: 9000 eurot võidutööle, 7000 eurot teiseks jäänud kavandile, 5000 eurot kolmandale kohale tulnud kavandile ning 2500 eurot ergutuspreemia saanud tööle. Esimese preemia väljaandmist toetab Eesti kultuurkapital.
Võistlustööde hindamise žüriisse kuuluvad abivallavanem Kertu Vuks, arendusjuht Margus Ivask, vallaarhitekt Jaanika Saar, heakorraspetsialist Sten Saarekivi, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektide liidu liikmed arhitektid Eva Kedelauk ja Tomomi Hayashi.
Rannakultuur ulatub Elvas ja Verevi järve kaldal juba ammusesse aega. Verevi järve esimene rannahoone ehitati aastal 1929. Puidust hoonet ehtis kõrge torn ja rannale avanev tantsuterrass. Vee kohal paiknesid hüppetorn ja ujumisbasseinid. Hoones pakuti toitlustus- ja meelelahutusteenuseid ning selles asusid ka riietusruumid. 1970ndate lõpul rannahoone lammutati ning 1977. aastal ehitati moodne, osaliselt vee kohal asunud puidust rannahoone.
Rannaala jagati välibasseinideks ja vabaujumise alaks. Hoones pakuti paadilaenutuse teenust, seal paiknes rannavalve ning hiljem ka kuulus Verevi baar. Toitlustuse jaoks oli rannas väike kohvik. Peale 1997. aasta tulekahjut on rannaalale viimast hoonet jäänud markeerima puitterrass ja vee kohale on lisandunud hüppetorn. Rannaalal paiknevad vajalikke funktsioone täitvad eraldiseisvad rannavalvehoone, tualetid, rannakohvik, vaba aja veetmiseks võrkpalliväljakud ja mänguväljak.