Kuidas väikelinnast sai Eesti tanklaparadiis

Jõgeva Alexela teenindusjaam Piibe maantee ja Mustvee maantee ristmikul. Alexelal on Jõgeval lausa kaks tanklat. Foto: Eili Arula

Jõgevat teatakse kui külmapealinna, kuna seal registreeriti 1940. aastal seni püsiv külmarekord –43,5 kraadi. Nõukogude ajal kogus linn kuulsust tõigaga, et seal oli kaks Lenini kuju, kuid ei ühtegi kirikut. Nüüd linnas Lenini kujusid pole ja käib kirikuehitus.

Kuid on üks tiitel, mille linnake on saanud omale suuremat vaeva nägemata – Jõgevat võib pidada Eesti tanklapealinnaks, sest seal on praegu viis ning selle aasta lõpuks juba seitse tanklat.

Mõistagi on meie suuremates linnades tublisti rohkem tanklaid, kuid Jõgeva on siiski selles vallas teistest üle: ühe ruutkilomeetri kohta on seal kaks tanklat, ühest tanklast teise jalutamiseks tuleb läbida 200–800 meetrit.