Välistudengid tõid möödunud õppeaastal üle 22 miljoni euro maksutulu

Vastutuskindlustus aitab naabritele tekitatud kahju kinni maksta. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel ning leidis, et 2021/2022. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro.

Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste hulk on seejuures viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse, teatas amet.

Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu osutas, et veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva.

«On oluline märkida, et välistudengid ei tööta vaid üksikutel päevadel aastas. Nii kohalike kui välisüliõpilaste seas on valdav ikkagi pikemaajaline ehk üle 90 päeva kestev töötamine,» selgitas Rootalu.

Analüüsis on välja arvutatud ka välistudengite ja -vilistlaste maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksuna. Kokku panustasid välisüliõpilased ja vilistlased 2021/2022. õppeaastal Eesti majandusse 22,4 miljonit eurot.

Välistudengid tasusid sotsiaalmaksu 9,4 miljonit eurot ja tulumaksu 4,6 miljonit eurot. 2020/2021. õppeaastal õpingud lõpetanud ja seejärel Eestisse töötama jäänud vilistlaste tööjõumaksude kogusumma oli 8,4 miljonit eurot.

Suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt välisüliõpilased, kes õpivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased. Näiteks IKT välisüliõpilastest töötas 2021/2022. õppeaastal õpingute kõrvalt kolmveerand.

Eraldi vaadati analüüsis ka välisüliõpilasi, kes on õpingud juba lõpetanud. Tulemustest selgus, et Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste osakaal on viimastel aastatel tunduvalt suurenenud.

Välisvilistlased panustasid kõige rohkem info ja side tegevusalade ettevõtetesse, millele järgnesid töötlev tööstus ning finants- ja kindlustustegevus. Enamik välisvilistlastest jäi tööle Tallinna ettevõtetesse.

Haridus- ja noorteameti programmi Study in Estonia juhi Eero Loonurme sõnul on näha, et välisvilistlaste panus Eesti majandusse kasvab iga aastaga.

«See on olnud ka üks meie tegevuse eesmärke, et Eestis välja koolitatud ja motiveeritud vilistlased jääksid oma teadmisi Eesti tööturul jagama ka pärast õpingute lõppu. Küll aga tuleks riigil otsida lahendusi, et õpingud lõpetanud välistudengitest tulenev kasu jõuaks kõikidesse maakondadesse. Analüüs näitab selgelt, et välisvilistlastest saavad peamiselt kasu vaid Tallinna ja Harjumaa ettevõtted,» rääkis Loonurm.