Lugesin lodjaseltsi tegemistest. Mõned sõnad taustast, sellest, millisena mina lodjakoda ja selle tegemisi olen näinud. Läbi pikkade aastate, minu teada juba 16 aasta jooksul, on Jõmmu nii tartlastele kui ka väga paljudele Tartust kaugemal elavatele inimestele elevust ja veesõidunaudingut pakkunud. Ja mitte üksnes, lodjakojas käivad noored käsitööoskusi omandamas, saavad teavet lodjaehituse kohta. Lodjasõitudel õpivad nii nooremad kui vanemad Emajõge, Võrtsjärve ja Peipsit tundma, loodust märkama.
Tellijale
Alari Ilves: Jõelaevadele sadamakoht just Madruse rannale
Arvan, et see on väga suur vaimuvara, mida Eesti inimesed on tänu lodjakojale saanud. Või siis teisipidi arutledes, et kui lotja ja koda ei oleks üldse tekkinud, millest suurest me ilma oleksime jäänud. Praegu on meil võimalus järele mõelda. Esindatud on Eestimaad ka väljaspool meie maa piire, viikingilaev Turm on vett mööda edasi toimetanud meie laulurahvale nii olulist sümbolit – laulupeotõrvikut.