Toomas Jürgenstein: Metsanduskava võtmed asuvad Tartus

Toomas Jürgenstein Foto: Margus Ansu

Tuleb tunnistada, et enam looduskaitset tähtsustavate ja rohkem metsade majandamisele mõtlevate huvigruppide vaheline kuristik on viimastel aastatel pigem süvenenud.

riigikogu praegune koosseis töötab veel mõned nädalad. Ühena viimastest suurtest asjadest jõudis parlamendis arutusele rohkem kui 600-leheküljeline Eesti metsanduse arengukava 2030. Mulle tundub, et võtmed selle arengukava vastuvõtmiseks, kuid ka Eesti metsadesse suhtumise kujundamiseks laiemalt, asuvad eelkõige Tartus.

Ehkki arengukava on põhjalik, on seal käsitletav ajavahemik metsa kasvamise mõttes tegelikult ülimalt lühike, pealegi on arengukava algul mõeldud kümnest aastast 2021–2030 mõni aasta venimise tõttu juba välja pudenenud. Võrreldes puude maksimaalse vanusega on see pelgalt hetk. Käin vahel Urvaste lähedal Tamme-Lauri tammega tõtt vaatamas, väidetavalt on see kasvama hakanud juba enne Jüriöö ülestõusu 14. sajandil. Ometi on juba kliimamuutuste tõttu metsanduses arengukavaliste vahekokkuvõtete tegemine kahtlemata vajalik ja oluline.