Kultuurkapitali preemiate laureaatide hulgas leidub mõnigi tartlane
/nginx/o/2023/02/08/15127632t1h922a.jpg)
Kolmapäeval anti Viimsi kultuuri- ja hariduskeskuses Artium üle Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
KULTUURKAPITALI PEAPREEMIAD
Arhitektuuri valdkond
Kristel Jakobson, Joel Kopli – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse eest.
Jaak Kilmi – mängufilmi «Tagurpidi torn» loojale.
Helikunsti valdkond
Andres Mustonen – kõrgetasemeline ja silmapaistev muusikutegevus solisti ja dirigendina.
Kehakultuuri ja spordi valdkond
Ants Nurmekivi – staažikas sporditeadlane, töötanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas alates 1974. aastast ning avaldanud uurimusi kesk- ja pikamaajooksu treeningumetoodika, treeninguvahendite toime hindamise ning treeningu teooria ja metodoloogia valdkonnast; Eesti olümpiaakadeemia asutajaliige ning akadeemilise teadusnõukogu sekretär ja tippspordiuuringute toimkonna liige; koolitanud pikka aega treenereid ning on olnud tunnustatud teaduskonsultant mitme spordiala rahvusvõistkondade liikmetele.
Kirjanduse valdkond
Mehis Heinsaar – eesti nüüdisaegse kirjanduses üks hinnatuimaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele; «Kadunud hõim» on tema teretulnud naasmine romaanižanri.
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Erik Alalooga – Tartu kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse «Vabastatud masinad» ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim on suvel 2022 Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.
/nginx/o/2023/02/08/15127667t1h4ddb.jpg)
Näitekunsti valdkond
Liis Vares – missioonitunde ja julguse eest kasutada etenduskunsti kurja vastu võitlemisel ning nõrgemate eest seismisel; preemia isetu humaanse tegevuse eest – nii sõjavastaste kui suitsiidiennetuslike aktsioonide korraldamise, erivajadustega inimeste juhendamise ja kaasamise, kui ka kunstiliselt kõrgetasemelise koreograafilise ruumi «Kus sa oled?» loomise eest festivalil Baltoscandal.
Rahvakultuuri valdkond
Ants Taul – imemees, kes suudab puhuda torpillile hinge sisse ning mõnusad meloodiad välja ehk eesti torupillitraditsiooni taastamise ja edendamise eest.
ELUTÖÖPREEMIAD
Kersti Lootus – arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia – jätkuvalt aktiivselt ruumi ja keskkonnaga tegelevale maastikuarhitektile, kelle looming on läbi aja olnud tundlikult kohaspetsiifiline, sekkumised läbimõeldud ja julged.
Ly Pulk – audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia – hindamatu panuse eest Eesti filmimaastikul.
Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.
René Meimer – kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia – kahevõistluse olümpiahõbeda Allar Levandi esimene treener, Tallinna pedagoogilise instituudi suusaspordi õppejõud ning sealse uue eriala, rekreatsioonikorralduse looja.
Peeter Torop – kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia – Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor ja kauaaegne semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud semiootik, kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, kirjanduse, tõlkimise ja tõlketeooria mõtestaja, ühtlasi tõlkija ja toimetaja.
/nginx/o/2023/02/08/15127704t1hcfa0.jpg)
Tamara Luuk – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise särava panuse eest kunstielu haaravamaks ja mitmekesisemaks muutmisel.
Tiit Härm – näitekunsti valdkonna elutööpreemia.
Maie Orav – rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia – teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja.
SIHTKAPITALIDE AASTAPREEMIAD
Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad
Aidi Vallik – mängufilmi «Tagurpidi torn» sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest.
Ove Musting – aasta debüüt: mängufilm «Kalev».
Rein Kotov – filmide «Kalev» ja «2 tundi õnneni» operaatoritöö ning filmi «Kalev» monteerimise eest.
Rainer Sarnet – stiilse režii eest dokumentaalfilmis «Vaino Vahingu päevaraamat».
Mait Malmsten – Jaak Salumetsa rolli eest mängufilmis «Kalev».
Kaupo Kruusiauk ja Maria Faust – vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis «Machina Faust».
Priit Tender – aasta animafilm «Koerkorter».
Maria Avdjuško – tundlike kultuurilooliste portreefilmide «Kadunud isa», «Koma» ja «Unditund» loomise eest.
Mait Mäekivi – filmioperaatorite järelkasvu kujundamise eest.
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad
Kaili Kask ja Raul Oreškin – Peipsiäärse Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada; kolm kuud pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas tARTu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega «Trigger» tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel.
Jaanus Samma – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse «Vaikelud rahvuslikel motiividel» koostamise eest Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis.
Taavi Talve – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse; «Ma olin Timbuktus» Tallinna linnagaleriis, «(Re)konstrueeritud vaatepunktid» Draakoni galeriis, «Dokumenteeritud vaatepunktid» EKA galeriis.
Sigrid Viir ja Cloe Jancis – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastal taasmaterialiseerus, seekord Tartu kunstimajas näitusel «Teine vaatus. Tõlkes leitud», on tõenäoliselt parim, mis koroona on Eesti kunstile andnud.
Flo Kasearu – mahuka isikunäituse «Flo retrospektiiv» eest Recklinghauseni Kunsthalles (Saksamaa).
Alice Kask ja Neeme Külm – peenetundeline ja tehniliselt kõrgetasemeline näitus «Edevuses üksi» Tallinna linnagaleriis, kuhu möödunud aasta alguses kutsuti vaatajaid jälgima kahe eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti.
Kadri Toom – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui ka graafikavaldkonna eestvedajana.
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad
Asta Õim – folkloori aastapreemia eesti rahvapärase kujundkeele ja väljendivara uurimise ning populariseerimise eest.
Anu Raud ja Tuuli Tubin-McGinley – säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest.
Ave Anslan – Eesti naiste tantsupeo «Pere lugu» pealavastajale.
Tartu folklooriklubi Maatasa – pärimusmuusika populariseerimise ning Tartu Folk-Offi eduka ja meeleoluka eestvedamise eest.
Marika Kuusik – pikaajalise ja tulemusliku poiste- ja meestelaulu edendamise eest.
Teater KaRakTer – Eesti teatrimaastiku rikastamise ning kõrgtasemeliste lavastuste eest.
Agnes Aljas – pühendunud ja innovaatilisele museoloogile EMYA sündmuse korraldamise eest.
/nginx/o/2023/02/08/15127652t1hf84d.jpg)
Kultuurkapitali aastapreemiaid antakse välja alates 1995. aastast. Need on rahalised.
Auhindade üleandmist Viimsis juhtis Mari-Liis Lill, gala lavastaja oli Jaak Prints, kunstnik Kristel Zimmer ning režissöör Eva Katariina Taimre. Galal esinesid saksofonikvartett Quattro Quarti, vokaalkammeransambel Vox pUNT ning dirigent Patrik Sebastian Unt, kõlas eesti heliloojate looming.