Krista Aru: Kultuur on meie ühisosa

Krista Aru Foto: TPM

Meil on õnn elada vabas Eestis. Demokraatliku riigi suurimaid eeliseid on, et kõigil võib olla oma arvamus ning kellelegi määratud ja kinnistatud teemasid pole. See on tore, et enamiku sündmuste ja tegevuste, isikute ja arengute suhtes valitseb arvamuste paljusus, kuid mõnede suurte küsimuste ja teemade puhul peaks arvamuste paljususest saama ühiskonda kandev seisukoht. Näiteks eesti keele ja kultuuri püsimine, edenemine ja elujõud.

1899. aasta lõpul kirjutas Tartus ilmunud Ado Grenzsteini ajaleht Olevik: «Kus puudub jõud, seal puudub ka edenemine, ja see edendav jõud puudub lihtsalt väikeses rahva arvus. [---] Suurte rahvaste külge liitmine on nende kulturaelu ainus tingimine.»

Tartu teine ajaleht Postimees vastas sellele: «Kui Eesti rahvas oma elu korraldamises tõsises meeles tööd püüab teha, siis saab tema elujõud kasvama, ja need, kes meile peatset otsa ette kuulutama kipuvad, rõõmustavad siis enneaegu.» Aeg näitas, et õigus oli Postimehel.