Streik pani jää liikuma
Tartu Postimehe küsitlus

Haridustöötajate streik. Miiting Tartus haridus- ja teadusdministeeriumi ees.

FOTO: Margus Ansu

Läinud nädalal streikinud õpetajad ei suutnud meelitada riigilt välja lubadust tõsta kõigi õpetajate palka juba tänavu 20 protsenti. Kas õpetajaid rahuldab haridusministri lubadus tõsta õpetaja miinimumpalk järgmise aasta algusest 700 eurole ning kas nad jagavad ministri lootust, et keskmi­­selt õnnestub tõsta õpetajate palka vähemalt neli protsenti?

Aare Ristikivi
Treffneri gümnaasiumi ajaloo­õpetaja:

Ministri lubadus mind kindlasti ei rahulda. Kõigepealt jääb see pakkumine natuke segaseks. Räägitakse palgatõusust neil, kelle palk jääb praegu alla 700 euro, see on siis noorempedagoogil ja pedagoogil.

Kui olen õigesti aru saanud, ei tõuseks palk vanempedagoogil ega õpetajal-metoodikul. Nõudmine oli, et palk tõuseks ikkagi kõigil. Kahtlemata on madalaima palga saajate olukord eriti raske, aga erinevustel palgaastmestikus on põhjused. Kaduda ei tohiks õpetajate tööpanuse ja kogemuse väärtustamine.

On tore, et Jaak Aaviksoo üleüldse mingite konkreetsete arvudeni jõudis, seni oli jutt veel üldsõnalisem. Omaette teema on, et pakkumine käidi välja viimasel hetkel, viimasel päeval enne streiki ja oli mõeldud ilmselt rahustamiseks. Kuni asi pole jõudnud reaalse käskkirjani, olen ettevaatlik.

Aga isegi kui lubadus teoks saab, leian, et seda on liiga vähe. Mulle tundub, et neli protsenti tõusu, millest minister on rääkinud, võiks tema arvates leida omavalitsused. Mingisugust raha on koolidel usutavasti ka oma eelarves, aga isegi kui see neli protsenti õnnestub saada, ei kipuks ma veel rõõmust lakke kargama, sest inflatsiooni see ei kataks. Igatahes on need ainult sõnad.

Mis puutub võimalikku uude streigilainesse, siis minu arvates on õpetajad valmis sügisel jätkama, kui vahepeal ei tule väga selgeid signaale, et 2013. aasta jaanuaris ootab ees suurem palgatõus.

Kaja Kivisikk
Descartes’i lütseumi klassiõpetaja

See, mida Jaak Aaviksoo välja pakkus, õpetajaid kindlasti ei rahulda. Minister on nõus tõstma nooremõpetaja palka. Kui inimene tuleb kooli nooremõpetajaks ja on korralik töötaja, saab ta aasta pärast õpetajaks. Seega talle siis enam ministri lubatud palgatõus ei kehti. Sellise pakkumisega ei saa nõus olla.

Ma arvan, et asi kipub liikuma uue streigi poole. Õpetajad on sellest streigist saanud juurde julgust oma õiguste eest seista. Kui me saaks riigilt kas või lubaduse, et kõigi õpetajate palk tõuseb kümme protsenti, näitaks see riigi soovi suhtuda õpetajasse kui partnerisse.

Õpetajaid pahandab väga jutt, et jagame selle töö, mida nad praegu teevad, kahe kolmandiku õpetajate vahel. Õpetajad on juba praegu üle koormatud, aga neid ei kuulata. See ongi see töö mitteväärtustamine, millest me räägime.

Õpetajate koondamises ei näe ma mingit perspektiivi. Mis alusel otsitakse välja need parimad õpetajad? Mis saab ülejäänuist? Aga peamine on ikkagi see, et kui kaks kolmandikku allesjääjaid saab koondatava kolmandiku töö, halveneb nende töö kvaliteet. Õpetamine hakkab rohkem sarnanema masstootmisega, individuaalne lähenemine kaob.

Õpetajad on koostööaltid, kuigi on kaua kannatanud. Mina ütleks nii, nagu ütles õpetaja Joosep Tootsile: kui ei jõua kahte ülesannet, tee üks. Meie ütleme: kui ei saa kahtkümmet protsenti, andke meile viisteist, andke või kümme. Aga suhtumist, et ühtedele juurde anda saame ainult teisi vallandades, ei pea me õigeks.


Angela Männik
Raatuse gümnaasiumi klassiõpetaja, eesti keele õpetaja

Enne valimisi korraldas haridustöötajate liit igasuguseid kokkusaamisi erakondadega, kes lubasid haridusse rohkem panustada. Neid lubadusi arvestades on see neli protsenti palgatõusu, kui see tulema peaks, nagu piisk meres. Parem kui mitte midagi, aga ikkagi naeruväärne.

Ma pole seda meelt, et võidelda ja streikida, ehk saaks ka teisiti, aga kui pole valikut, siis streigime uuesti. Pealegi on seda streiki hakatud juba ära kasutama poliitilises võitluses. Peaks veel läbi rääkima, võttes aluseks, et nelja protsendiga ei saa kindlasti nõus olla.

Me tegeleme riigi põhivara, lastega, kes alustavad täiskasvanuna tööd arstidena, ministeeriumiametnikena, riigikogu liikmeina jne. Et anda neile head haridust, tuleb seda ka vääriliselt hinnata. Kas kellegi arvates on see haridus siis nii vähe väärt?

President märkis õigesti, et kui inimesed streigivad, on nende kannatus katkemas, neile on haiget tehtud. Streigist oli minu arvates kasu isegi siis, kui õpetajatele tuleb ainult neljaprotsendine palgatõus, aga kindlasti pole see koht, kus peaks seisma jääma.

Mingid lubadused on antud, mingid võimalused paistavad. Kui tasa ja targu edasi minna, kõik rahulikult läbi vaadata, ehk on ikka võimalik mõistlikule kokkuleppele jõuda.


Merle Sasi
Härma gümnaasiumi klassiõpetaja, vanemõpetaja

Mul on hea meel, et minister on läinud konkreetsemaks. On hakanud andma mingisuguseid lubadusi, mitte ei räägi ainult demagoogilist juttu.

Mind ei rahulda sugugi, et lubatakse tõsta vaid õpetaja ja nooremõpetaja alampalka. See seab kahtluse alla ametijärkude süsteemi mõttekuse, järelikult tuleks süsteem üle vaadata.

Neljaprotsendine tõus, mille võimalusele minister on vihjanud, ei päästaks midagi. Igasugu varasemates lepetes ja lubadustes on iga-aastane palgatõus kirjas. Tegelikult on kasvanud vaid koormus, mis tähendab sisuliselt palga vähendamist.

Streik andis nii palju, et loodetavasti ei jätku monoloog, vaid läheb dialoogiks õpetajate ja ministeeriumi vahel. Aga ma kahtlustan, et tuleb uus streik.

20-protsendise palgatõusu võimalusse ma ei usu, ka järgmisest aastast mitte. Kuid ma loodan, et pannakse konkreetselt paberile kirja, milliste summade kaupa hakkab õpetajate palk igal aastal järjepidevalt tõusma.
Protsentidega mängimine ei anna tulemust, vaja on tuua välja konkreetsed arvud. Tõsta 20 protsendi võrra 1000-eurost palka on üks, tõsta 600-eurost palka sama protsendi võrra hoopis teine.

Üllar Sillaots
Kunstigümnaasiumi kunstijuht, õpetaja-metoodik

Ma usun lubadust, mille minister alampalga kohta välja käis, sest see on tegelikult päris tagasihoidlik lubadus ja arvatavasti varuga lubadus.

Pean märkima, et mind alampalga tõstmine ei puuduta. Kuid palgatõusu lubamine ainult noorempedagoogidele ja pedagoogidele tõstatab küsimuse, kas nii, nagu räägitakse koolivõrgu korrastamisest, korrastatakse ka õpetajate kvalifikatsiooniastmeid.

Kahjuks räägib minister üldist juttu. Aga jutt neljaprotsendise üldise palgatõusu võimalusest on väga nadi. Me oleme haritud inimesed, ka meie oskame arvutada. Käime pangas, maksame makse ja õpetajal võib olla isegi perekond. Eile kuulsin küll, et meesõpetajal ei võiks justkui isegi peret olla, sest räägitakse vaid naistest.

Streigi kontekstis on räägitud peamiselt tasust, vähem sellest, et uue õppekava kontekstis on lükatud õpetaja õlgadele palju lisakohustusi, kuid palka pole keegi selle eest pakkunud.

Meid on pikka aega juhtinud IRLi ja Reformierakonna koalitsioon. Ilmselgelt on õpetajate palgaprobleem nende töö vili. Aga tuleb silmas pidada, et just haridus on see, mis ühiskonda edasi viib.

Kõige nadim on juhtida iseenda tegematajätmistele tähelepanu avaliku sõnumiga, et nüüd lõikame sinu kolleegil pea maha ja tema töötajäämise läbi saame sulle rohkem raha maksta. Kui enam lahendusi pole, siis ässitatakse õpetajaid üksteise vastu. See on alandav jutt ja teeb paljudele liiga.

Reemo Voltri
Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja, õpetaja-metoodik

Kui palgatõus puudutab ainult õpetajaid ja nooremõpetajaid, siis see mind kindlasti ei rahulda. Kui jutt käiks kõigi õpetajate 15-protsendisest palgatõusust, oleks, millest edasi rääkida.

Pärast Tartu miitingut käisime koos ametiühingujuhiga haridusministeeriumis kohtumas asekantsler Kalle Küttisega. Eelkõige rääkisime küll atesteerimistingimustest, kuid mulle jäi mulje, et ministeerium on huvitatud ka laiemast dialoogist.

Vahetult pärast streiki ei saa asuda kohe uutele radikaalsetele tegudele, vaid tuleks maha istuda ja proovida dialoogi abil kuhugi jõuda.

Nõuandeid, kust palgatõusuks raha võtta, ei peaks ministeerium ootama õpetajailt. Kui ma oleks tundnud, et oskan neis küsimustes kaasa rääkida, oleksin ilmselt ammu kandideerinud valimistel. Olen käinud valimistel, et seda tööd teeksid kompetentsed inimesed ja mina saaksin olla õpetaja.

Tagasi üles