/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2023/02/06/15122998t1he160.jpg)
Emajõe lodjaseltsi juht Priit Jagomägi kaitses eilegi ideed, et Madruse 24 krundi kasutamise jõelaevade hoiu- ja hooldusplatsina võiks seadustada ja leida selle kasutamise jätkamiseks kompromiss, seda enam, et lodjaselts on panustanud oma aega ja vahendeid selle linnale kuuluva krundi heakorrastamisele ning koristanud sealt varem vedelenud prügi.
Ent see on täpselt vastupidine linnavalitsuse vaatele toimunu kohta. Tartu linnasekretär Jüri Mölder möönis, et tõele vastab küll see, et osa Madruse 24 kinnistul paiknevaid jäätmeid pärineb naabri tegevusest, kuid tema hinnangul on täiesti vale väide, et lodjaselts on oma tegevusega neile linna tasuta kasutada antud krundil olukorda paremaks muutnud. «Ortofotod on kõige parem materjal, mis dokumenteerib toimunut,» lausus Mölder.
Oma sõnade kinnituseks näitas ta olukorda krundil 2019. aastal ehk enne seda, kui linn osa krundist lodjaseltsile tasuta kasutada andis, ja järgmistel aastatel. Näha on vana lodjakoja paiknemine, kaldaäärse lagedaks raiumine, asjade lisandumine, mullu ka kaldaäärse ala täitmine.
Möldri väitel on linn korralduse järgi tasuta kasutada andnud 3500 ruutmeetrit, mis on kirjas kui laoplats. See on osa kõnealusest krundist. Aga probleemid algavad sellest, et lodjaselts on linnale kuuluvat maad võtnud kasutusse suuremas mahus, kui nendega sõlmitud leping seda lubas. Lisaks kasutanud seda veesõidukite remondiks, milleks luba pole. OÜ Estriver näiteks korrastab seal oma vanalaeva Sandra D.
/nginx/o/2023/02/06/15122999t1h0291.jpg)
«Ehk nad on maad ebaseaduslikult hõivanud,» ütles Mölder. «Lepingu täitmise seisukohast on küsimus see, et nad on andnud maad ka kolmandatele isikutele kasutada. Estriverile maa allrendile andmise küsimus – väidan, et leping ei lubanud seda üldse teha. Kõiksugu tegevused, mis on seotud kinnistu seisukorra olulise muutmisega, peaks toimuma linna kirjalikul nõusolekul. See pilt, mis seal avaneb, selliseks tegevuseks kirjalikku nõusolekut ei ole.»
Hulk etteheiteid
Mölder nentis, et puude ja põõsaste raie veekaitsevööndist eeldaks keskkonnaameti nõusolekut, aga seda pole. Niisamuti eeldaks seda jõeäärse ala täitmine. Linnavalitsuse seisukoha järgi on keeruline hinnata ehitusjäätmetena käsitletava materjali hulka, mida on seal ladustatud, kuid osa sellest on ladestatud ka Emajõkke.
«On hulganisti fotomaterjali, et sõidukitega sõidetakse kalda piiranguvööndis, kus ei tohiks sõita. Seal on ka looduskaitsealuse taime leiuala,» lisas Mölder. «Probleemkohtade loetelu on täitsa esinduslik. Meie huvi on viia kinnistu seisukord selliseks, et probleemid oleksid kõrvaldatud. Seepärast ka riikliku järelevalve menetlusi läbi viime.»
See pilt, mis seal avaneb, selliseks tegevuseks kirjalikku nõusolekut ei ole, ütles linnasekretär Jüri Mölder.
Priit Jagomäe vaade asjale on teistsugune. Näiteks, et naabri prügi on eemaldatud mitu koormat ja algul oli prügi nii palju, et lodjaselts polekski midagi ladustama mahtunud. Sedasi võeti kasutusele madal jõeäärne ala ja hiljem seda täideti, sest muidu oleks liigvesi selle kasutamise võimatuks muutnud.
«Suurvesi oleks ohustanud seda, mida seal ei tohiks olla,» vastas Mölder. «Linna vaates ei saa õigustada uut ebaseaduslikku tegevust sellega, et eelmist ebaseaduslikku tegevust paremini ellu viia.»
Mölder kordas ka varem väidetut, et tegu on ehituskeeluvööndiga, kus ometigi on mitu objekti, mida saab käsitleda ehitistena. Kõigi probleemide summa tingis selle, et kui mullu sügisel soovis lodjaselts krundi kasutamise lepingut pikendada ja fikseerida selles varem lubatust suurema maa-ala kasutamise, siis linnavalitsus sellega ei nõustunud ja nõudis krundi vabastamist. See pidanuks aset leidma mullu novembris.
Probleemi kolimine
Kuidas probleem lahendatakse, ei ole endiselt selge. Jagomägi ütles, et Emajõe laevanduse seisukohalt oleks Tartus ikkagi vaja kohta, kus laevu kaldale tõmmata ja hooldada, ning Madruse krunt sobiks. Sellega linn Möldri sõnul kaasa minna ei saa, sest planeeringus on tegu rohealaga. Küll on jutuks olnud krundid Ropkas.
«Kui vaadata ortofotosid, siis pilt näitab, et olukord on läinud järjest hullemaks,» nentis Mölder. «Küsimus on selles, et kellele ja millistel tingimustel seda [uut krunti] kasutusse anda. Meie probleem on, et kui prügistamine, mis on kaasnenud lodjaseltsi tegevusega, ka uutes asukohtades jätkub, siis me muudame ainult probleemi asukohta. Midagi peaks muutuma suhtumises.»
Jagomägi on lubanud, et nad viivad jäätmetena käsitletava materjali Madruse krundilt ära selle kuu lõpuks. Suuremate objektide kolimine saaks aga aset leida siis, kui jõgi on jäävaba.
Mis saab aga siis, kui lodjaselts ei täida linna nõudmist krunt vabastada?
«Likvideerime ohtu keskkonnale,» vastas Mölder. «Teeme ettekirjutusi ja kui nad ei lähe, siis kasutame seaduses ette nähtud sunnimeetmeid, sunniraha ja asendustäitmist. Olukord on läinud nii tõsiseks, et meil ei ole võimalik seal kompromissi ja lahendust leida.»
Jagomägi aga ütles, et nemad on esitanud linnavalitsusele läbirääkimiste ettepanku, kuid sellele ei ole vastatud.