Täiskuuöösöömingut külastas 15 000 inimest, presidendipaar teiste seas

Presidendipaar Sirje ja Alar Karis ning kokk Tauno Laasik jutlemas. Foto: President Alar Karise Facebooki lehekülg

Täiskuuöösöömingu korraldaja Triinu Akkermanni sõnul külastas 4. veebruari pikal ja külmal õhtul Peipsi-lähedasi välirestorane 15 000 inimest. 35 üheõhturestorani Iisakust kuni Saaboldani olid lahti kella üheni öösel, pakkudes lõkketoite ja jooke elava tule paistel. Kuulu järgi käidi kohal tervest Eestist.

«Meil oli veel suur au, et külastajate seas olid president härra Alar Karis koos proua Sirje Karisega. «See andis meie võrgustikule ja siinsetele kogukondadele tugeva tunde, et teeme õiget asja, meid on märgatud ning kohalik toidukultuur on oluline,» sõnas võrgustiku Peipsi Toit eestvedaja Triinu Akkermann.

President Alar Karis (vasakul) elavalt tulelt rooga ootamas. Foto: President Alar Karise Facebooki lehekülg

President Alar Karis postitas pärast täiskuuööd oma Facebooki seinale järgmised mõtted.

«Alustasime Sirjega oma teekonda Maitseelamuste Kojas, kus täiskuusöömaaja eestvedajad Triinu Akkermann ja Tauno Laasik pakkusid lahkelt rääbisevõileiba ja külmarohuks kohalikku õunatossi. Järvejääl, Mesi Tare restoranis maitsesime kohalikku traditsioonilist kuivatatud tindi ja suitsukoodi suppi, pererahvas viis meid jääle traditsioonilise Peipsi järvejää sõidukiga ehk karakatsiga. Hästi maitses sibulapirukas Lendavas Laevas, Aljonuška puhvetist ostsime ka koju mõned pirukad,» kirjutas president Alar Karis oma postituses. «Kahjuks seekord küll kõikjale ei jõudnud, kuid soovitame tulla nautima neid ehedaid maitseid just Peipsiveerele, ja tõesti, miks mitte talvel. Tänan toreda ettevõtmise eest, mis pakkus häid maitseelamusi ja kohtumisi toredate inimestega.»

Täiskuu pistis oma laia pale pilvede tagant ka välja. Foto: President Alar Karise Facebooki lehekülg

Triinu Akkermann lisas, et populaarseim oli marsruudi keskosa Mustveest Varnjani. «Aga me pigem peame oluliseks, et külastajaid kõnetas kogu teekond ning nad tõesti nautisid elamusi Ida-Virumaalt Iisakust kuni Setomaa Saaboldani,» kirjeldas ta. «On tore, et sellesse piirkonda jäädi ka ööbima ja veedeti söömise kõrval aktiivselt aega ka muid asju ette võttes.»

Triinu Akkermann ei osanud öelda veel järgmist öösöömingu aega, aga kinnitas, et järgmisel talvel see kindlasti tuleb. Tänavune oli teine.