Aasta kontsertkoori tunnustuse pälvis Elleri tütarlastekoor ning aasta dirigent-muusikaõpetaja tiitli teenis välja Annelii Traks

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Elleri tütarlastekoor.
Elleri tütarlastekoor. Foto: Vahur Lõhmus

Eesti kooriühing kuulutas pühapäeval Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad, millest mitmed tõid au Tartu muusikaelule.

Aasta koori tunnustuse pälvis sedapuhku kaks koori.

Kontsertkoorina sai selle tiitli Elleri tütarlastekoor, kes osales eelmisel aastal edukalt mitmel rahvusvahelisel koorikonkursil.

Parim kontsertkoor võidujoovastuses.
Parim kontsertkoor võidujoovastuses. Foto: Vahur Lõhmus

Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli ka I.N.T.A. segakoor, kes saavutas eelmisel aastal segakooride võistulaulmisel B-kategoorias esimese koha.

Aasta dirigendiks valiti Külli Kiivet, kes on üle-eestilise neidudekoori Leelo peadirigent, Tallinna ülikooli meeskoori dirigent, muusika- ja balletikooli hääleseadeõpetaja ja mudilaskoori dirigent, Eesti kooriühingu mentor ja mitmete kooride hääleseadja. Kiivet on ka järgmise noorte laulupeo «Püha on maa» neidudekooride liigidirigent. Samuti oli Kiivet mullu toimunud Eesti naislaulu seltsi ja Eesti meestelaulu seltsi ühislaulupäeva "Kodu(L)ootus" üks kunstilisi juhte.

Dirigent Annelii Traks
Dirigent Annelii Traks Foto: Kirill Gvozdev

Aasta dirigent-muusikaõpetaja on Annelii Traks, kes on Tartu Karlova kooli poiste mudilaskoori ja Tartu poistekoori dirigent, Eesti kooriühingu mudilas- ja poistekooride mentor ja järgmise noorte laulupeo mudilaskooride liigidirigent.

Aasta noore dirigendi tiitli sai Ode Pürg – segakoori Huik! ja kammernaiskoori Musamari dirigent. Mõlemal kooril oli mullu ktiivne kontserttegevus, esineti ka edukalt rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Samuti oli Ode Eesti kooriühingu aastapreemiate gala kunstiline juht.

Aasta puhkpilliorkestriks valiti Lasnamäe muusikakooli puhkpilliorkester, mis pälvis eelmisel aastal Eesti puhkpilliorkestrite turniiril esimese koha ning kulddiplomi A-grupis.

Aasta orkestridirigendiks tunnistati Mart Aus, kes juhatab peale Lasnamäe muusikakooli puhkpilliorkestri ka Lasnamäe muusikakooli noorte puhkpilliorkestrit, Paide muusikakooli sümfoniettorkestrit, Tapa muusikakooli orkestrit ja Keila muusikakooli orkestrit.

Aasta teo aunimetuse pälvisid Mart Saare 140. sünniaastapäeva kontserdid Tallinnas ja Hüpassaares, suurmeistri kodukandis. Tallinna kontsert oli viimaste aastate ühe suurima esinejate arvuga sisekontsert – kokku esines laval 470 lauljat 14 dirigendi juhatusel. Hüpassaares esitati Mart Saare loomingut Tartu, Tallinna ja Viljandimaa kooride koostöös.

Aasta toetaja aunimetuse vääriliseks tunnistati Tallinna linn, kes toetas möödunud aastal suures mahus I Tallinna noortekooride festivali korraldamist, kooriühingu tegevust ning kooride kontserdiprojekte.

Aasta korraldaja aunimetuse pälvis Kertu Süld, kes on üle-eestilise neidudekoori Leelo mänedžer, Eesti kammerkooride liidu tegevsekretär ja Euroopa kooriühingu (ECA) noortekomitee liige. Eelmisel aastal olid tema korraldada neidudekoor Leelo juubelipidustused-kontserdid, koori uue albumi ilmumine, kammerkooride festival ja Eesti kammerkooride liidu jõuluootuskontserdid.

Koostööpreemia pälvis Riina Roose, kelle paljude tegemiste hulgast võiks aastal esile tuua Mart Saarega seotu: kontsertide «Mart Saar 140» Hüpassaares ja Tallinnas ettevalmistamine ning vahetekstide loomine, Eesti heliloojaid tutvustavad loengud mitmel pool ning kultuurilooliste rattaretkede korraldamine.

Aasta kooriplaat on segakoori Huik! esituses kõlavad Lembit Veevo segakoorilaulud, mida dirigeeris salvestustel koori eelmine peadirigent Ingrid Roose.

Aasta koorihelilooja on Karin Tuul. Eelmisel aastal valmisid tal kooriteosed «Kui kaarduvad sillad» ja «Tühjuse äärel», mitmeid seadeid ja arranžeeringuid ning ilmus ka tema autoriplaat «Eesti tunne».

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 62 nominenti, kelle hulgast tegi valiku kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestisi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Mitmed tiitlisaajad pälvivad kultuurkapitali tunnustuspreemia. Kultuuriminister Piret Hartman andis üle kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul saanud auhindu riigisisestel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 34.

Tagasi üles