Ukraina maja ja Tartu mänguasjamuuseumi rõõmutalgud tihendavad inimeste vahelist suhtlemist, ühendades kultuure ja kombeid. Pühapäeval kogunesid muuseumi mängusaali Ukraina ja Eesti pered, et katsetada pannkoogiretsepte, mille puhul ei aimagi, kui erinevad need olla võivad.
GALERII ⟩ Rõõmutalgute pannkoogid küpsesid Eesti, Ukraina ja Ahvenamaa moodi
Esimese laua juhendaja, mänguasjamuuseumi vabatahtlik Pille Koorberg püüdis koos tema ümber kogunenud rõõmutalgulistega teha väiksemaid ja paksemaid pannkooke, mida võib pidada ka Eestis kõige enam levinud pannkookideks.
Teise laua kokk oli mängutoa perenaine Tiina Põllu, kelle ülesanne oli koos lastega kokku segada vedelam tainas, mis õhukese kihina pannil laiali valgub. Niisuguste puhul leiti, et need on Ukrainas kõige enam levinud pannkoogid.
Ahju ees askeldas aga muuseumi arendusjuht Marge Pärnits koos soomlanna Ninniga ning nemad olid valmis tegema ahjupannkooki, mille sünnimaa on Ahvenamaa. Seal segatakse pannkoogitaigen kokku kas manna- või riisipudruga.
Ukraina maja eestvedaja Alina Paas palus kõigil endast lühidalt rääkida, kuna talgupäevade eesmärk on ka see, et koos tegutsedes leitaks uusi tuttavaid.
Rõõmutalgutel olid tulnud Natalja koos kahe lapse Aleksei ja Mihhailõga. Nad on pärit Donetski oblastist, kus Natalja töötas lastepsühholoogina.
Kohal oli Odessast pärit Maria, kes on ametilt küünetehnik. Siis Kiievi oblastist Tatjana koos laste Vladimõri ja Jevgeniga. Tatjana on erialalt raamatupidaja, aga Tartus töötab müüjana.
Eestlased Lagle ja Helmer olid siitsamast Tartust, samuti lapsed kaasas. Lagle on praegu kodune, aga ta mees juhib firmat, mis tegeleb haljastusega.
Lagle rääkis veel, et nende kodu pannkoogitaigen on selline, mis pannakse kokku munast, piimast, jahust, soolast ja suhkrust, aga soodat ei lisata! Lagle segab taigna õhtul valmis, ja jätab ööseks seisma, et jahu võiks paisuda. Ja kui siis hommikul ärkab, näeb, et mees on juba pliidi ees kooke küpsetamas ja neid osavalt õhku loopimas.
Edasi. Kohal olid ka Olja koos lastega, tulnud Rivne oblastist, kaasas ema Ljuba. Samuti Aljona Žõtomõri oblastist koos lastega, Aljona on õmbleja.
Ning Lvivist pärit ehitaja Viktor, kes on Tartus elanud juba kaks aastat, kaasas tütar Justina.
Nii mõnedki Ukraina lapsed ja täiskasvanud alustasid oma tutvustamist eesti keeles.
Seejärel põlled ette ja pannkoogitöö läks lahti. Seda on nüüd hea vaadata juba piltidelt.
Ukraina maja ja mänguasjamuuseumi ühiselt korraldatud rõõmutalgud said alguse eelmise aasta detsembris. Need kestavad kuni aprillini, kokku viis korda, igal talgul oma sisu.
Rõõmutalgute projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.