GALERII Täiskuuöösöömingu muljeid: Alatu Laim lõppes otsa ja Korralik Keretäis läks sooja

Copy

«Sirli, Alatu Laim lõppes otsa, sind on kohe vaja,» hõikas keegi. See keegi tuli jooksuga aidast, ees põll kirjaga «Sääsekõrva AITäh». Mis omakorda tähendas, et täiskuusööming tõstab tuure, ja et Siimu talu restoran Sääsekõrva ait on juba rahvast tihedalt täis.

Puhus kõle tuul ning üle maantee sahisesid tuisuviilud. Aga Luunja vallas, selles maakiviseintega aidas, kus joogiks pakuti Alatut Laimu ehk sooja alkoholivaba jooki, sedasama, mis hakkas otsa lõppema, ning pearoaks oli kuum Korralik Keretäis ehk kartuli-kruubipuder suitsutatud ulukilihaviiluga, sai sooja nahavahele küll.

Sirli Peterson on Siimu talus elanud juba paraja hulga aastaid, ta renoveerib endist talukohta ja nagu ta ise ütleb: «Vaikselt siin tegutsen...» Maakiviseintega aida tegi ta suuremast kolast tühjaks eelmisel suvel. Nüüd siis avas täiskuuöösööminguks uksed kõigile, kes tihkasid tulla.

Sääsekõrva ait Luunja vallas.
Sääsekõrva ait Luunja vallas. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök loodud maitseelamuse koja peamine eesmärk on propageerida kohalikku toitu, et tervele ilmale näidata, kui head road sünnivad eestimaisest toorainest. Koja eestvedaja Triinu Akkermann ütles, et keset talve täiskuu ajal hakatigi üht suuremat sorti söömingut korraldama vastukaaluks suvistele toidufestivalidele.

Ka talvel võiks inimestel ühel nädalavahetusel olla asja hoovidesse, õuedele, parki või järve äärde maitsma roogasid, mis valmivad elaval tulel.

Wähja festivali plüüžvaibal külalisteala, taamal köök.
Wähja festivali plüüžvaibal külalisteala, taamal köök. Foto: Sille Annuk

Sirli Peterson tunneb Triinu Akkermanni ammu ja peab ennast ka otsapidi tema tiimi liikmeks, ta on varem löönud kaasa seal, kus Triinul vaja. Süüa Sirli Petersonile meeldib, ka süüa teha meeldib ning erinevaid asju katsetada põhimõttel, et maitse ei tohi igav olla.

Sääsekõrva aida menüüs olid tal veel Poolel Teel ehk metsa- ja aiaannisupp, kus pajas keesid seened, tomat, juurseller ja porgand. Magustoiduks Sääselapats ehk elusal tulel pikutanud pannkook maasikatoormoosiga või kõrvitsakook Päike Paistab Kõigile või  Söö ja Sära ehk vürtsikas õunakissell vahuga. Paar head napsugi, nagu Kõik Loksub Paika ehk kraadiga soe pesu ning Sääsemürk ehk kohalik piparmündiliköör.

Sääsekõrva Aida perenaine Sirli Peterson.
Sääsekõrva Aida perenaine Sirli Peterson. Foto: Sille Annuk

Eelmise talve täiskuusöömingu ajal käis Sirli Peterson veel uudishimulikult ringi ja vaatas teisi, et kuidas ühel või teisel see õuerestoran korraldatud oli. Talle jäi silma mõni asi, mida ta ise tahtnuks paremini teha. Mõtles, et õu võiks hästi korras ja ilus olla ning et sõbrad-pereliikmed-teenindajad ei peaks just kringliks külmuma. Ka sööjatel peaks mõnus olema.

Siis vaatas veelkord oma aita ja otsustas, et järgmisel korral, kui talv tuleb, proovib ise ka.

Ega see kõik muidugi niisama lihtsalt käi, et ise otsustan, ise teen. Maitseelamuste koda hakkab juba pool aastat varem läbirääkimisi pidama ja lepinguid sõlmima nendega, kes talvises öösöömingus kaasa lüüa tahavad. Peab tingimustele vastama, õuesöömaaja menüü korralikult läbi mõtlema. Et oleksid supp, praad ja magustoit! Toidu valmistamisel tuleb süsteemne olla ning kõiki toiduohutuse ja hügieenireegleid täita, kasutada toorainet, mis on tõesti kodumaine.

Korralik Keretäis ehk kartuli-kruubipuder suitsutatud ulukilihaviiluga.

Sille Annuk

Sirli Peterson oli nõus, et muidugi on see suur ettevõtmine igast teisestki otsast. Alates sellest, et 15-liitrine pott 30 portsu supiga on väga raske, aga ka väga kõrge. Nii et väikest kasvu Sirli peab taburetile ronima, et suppi korralikult kulbiga läbi segada.

Arvestada pead samuti oskama. Et kui tahad pakkuda Korralikku Keretäit, kus igas portsus on ulukilihariba ja sahvtise moosi kõrval 150 grammi kruubi-kartuliputru, siis kui palju seda toorainet peab sul olema, et samuti 30 praadi välja annaks. Ja kruubid tuleb ööpäev varem likku panna.

Sirli Peterson on olnud varem perekodu Käopesa juht ning ütles, et kui ta ei teaks, kuidas suure pere köök toimib, võinuks ta kergesti hätta jääda.

Õnneks on Sääsekõrva aida tiimis seitse liiget, kellele ülesandeid jagada, sealhulgas ta enda ema ja poeg ning sõpruskond. Kui kell saab öösel 1 ja ait suletakse, on tal saun kuum ja kõik ta abilised saavad end leilis üles soojendada.

Sääsekõrva ait on vaid üks näide laupäevaõhtusest täiskuusöömingust, mil kuu kordagi pilvede tagant välja ei paistnud, sest ilm oli tuisune. Aga 35 värske õhu restorani olid öösel vastu 5. veebruari kuni kella üheni Peipsi-lähedastes külades siiski avatud. Vaata kaarti siit .

Heino ja Ülle kõrvitsakooki maitsmas.
Heino ja Ülle kõrvitsakooki maitsmas. Foto: Sille Annuk

Kõrvitsakooki maitsnud Heino ja Ülle ütlesid, et nad olid Tartust teel Kasepääle – Kasepääl on üksteise kõrval kolm väga head restorani. Laululava taga koguni Wähja festivali restoran, kus pannil tule kohal vähkisid küpsetatakse!

Aga Kasepää poole sõites nägid nad, et Sääsekõrva aida lähedal oli teeserv autosid täis, ja võtsidki hoo maha. Mõtlesid, et mis seal ikka, alustavad oma söömingut pisut varem ja vähjad ehk ootavad.

Wähja festivali köök Kasepääl.
Wähja festivali köök Kasepääl. Foto: Sille Annuk
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles