:format(webp)/nginx/o/2023/02/04/15118896t1h3226.jpg)
Konkursi «Teadus 3 minutiga» viis parimat selgusid reede õhtul Eesti teaduste akadeemias aset leidnud finaalgalal. Laureaadid on Kertu Liis Krigul Tartu ülikoolist, Anette Miller Tallinna tehnikaülikoolist, Keiu Paapsi tervise arengu instituudist, Madli Raudkivi Tallinna ülikoolist ja Martin Sarap Tallinna tehnikaülikoolist.
Tartu ülikooli geenitehnoloogia 4. aasta doktorandi Kertu Liis Kriguli uurimisteema on inimeste mikrobioota ehk keha mikroobide roll tervise kujundamisel. Tema kolme minuti loeng kannab pealkirja «Antibiootikum – kas hunt lambanahas?».
«Viimasel ajal on põhifookus olnud just antibiootikumide kasutamise mõju soolestiku mikroobikooslustele ja seeläbi meie tervisele,» selgitas ta. «Oma uurimistöös kasutan Eesti geenivaramu geenidoonorite mikrobioomi andmeid. Lisaks teadusele ja selle populariseerimisele pean lugu fotograafiast, kestvusspordist ja heast naljast.»
Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise sünteesi doktorandi Anette Milleri loengu teema on aga «Kasulikum, aga mitte magusam – rinnapiima prebiootiliste suhkrute süntees».
Tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika teaduri ning arstiteaduse doktorandi Keiu Paapsi loeng kannab pealkirja «Kasvajad ei tunne vanusepiire» ning Tallinna ülikooli sotsioloogia eriala doktorandi Madli Raudkivi loeng pealkirja «Hoolduspere – kellele ja milleks?».
Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Martin Sarap töötab elektrimasinate grupis kihtlisandustehnoloogia ehk 3D-printimisega ning tema räägib oma lühiloengus kihtlisandusmeetodi abil elektrimasinate jahutamisest.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/04/15118899t1hee3d.jpg)
Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tunnustas žürii otsust välja kuulutades võistlejate ühtlaselt kõrget taset. Lisaks tõi ta esile, et seekordses finaalis oli esimest korda võistluse ajaloos rohkem ettekandeid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnast, võrreldes loodus- ja tehnikateadustega. Ka viimaste puhul vääris kiidusõnu kõigis lühiloengutes esinenud ootamatult tugev ja sädelev sotsiaalne sõnum.
Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esiletõstetu hulka said Marit Alas eesti keele instituudist, Alase töö rääkis kohanimede säilimisest ja kadumisest Vergi poolsaare näitel; Jürgen Karvak Tartu ülikoolist, artikkel süvenes vooluveekogude ökoloogiasse ning Kristo Raun, kes on Tartu ülikool suurandmete nooremteadur ja kelle artikkel kandis pealkirja «Voogandmete väärindamine päästab riigi ja ettevõtted käkkidest».
Konkursi finaali jõudis 15 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid seitset ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.
/nginx/o/2023/02/04/15118900t1hbc7f.jpg)
Žüriisse kuulusid teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv.
/nginx/o/2023/02/04/15118908t1hf709.jpg)
Järgneva paari kuu jooksul tehakse viie võitja loengutest videoklipid, mida näidatakse kevadhooajal Eesti Televisiooni saates «Terevisioon» ja Novaatoris.
Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.
Finaalgalat saab järele vaadata teaduste akadeemia Youtube'i kanalil.
Konkursi koostööpartner on Eesti rahvusringhääling ning konkurssi toetab rahaga Euroopa Liidu regionaalarengu fond Eesti teadusagentuuri Teame+ programmist.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)