:format(webp)/nginx/o/2021/06/02/13818844t1hdb61.jpg)
/nginx/o/2023/02/02/15116206t1hdb6c.jpg)
Neljapäeva õhtul Tartus aset leidnud EKRE tõrvikurongkäigult jäi nii üldsusele kui ka Venemaa välisministeeriumile silma mees, kes kandis Hitleri-vuntse ja ka soeng kippus omaaegse verise diktaatori omaga sarnanevat. Kas tegemist oli kokkusattumuse, nalja või hoopis tõsimeeli poliitiliste hoiakute väljendamisega?
Pilt tõrvikut hoidvast ja meeleldi kaamera ees poseerivast mehest liikus internetiavarustes kulutulena. Peamine küsimus, mis nii Facebooki kui Twitteri kasutajatel tekkis, oli — kas tegemist on pilditöötlusega või ongi selline mees päriselt EKRE aktsioonil osalenud?
Pildi avastas ka Venemaa välisministeerium, kes küsis sotsiaalmeedias, et kas see ongi Euroopa nägu.
/nginx/o/2023/02/03/15117706t1hb3a6.jpg)
Tegemist ei olnud pilditöötlusega. Kurikuulsate vuntside taga on 42-aastane Härold Karu, kes on sedaviisi oma välimust sättinud juba alates 2016. aastast. Miks? Mehe endaga ei ole õnnestunud Tartu Postimehel vestelda. Kohe pärast käesoleva artikli avaldamist sulges ta oma Facebooki postituste kommentaariumid.
Küll aga leidub internetist vihjeid mehe enda ja ta sõprade kohta. Karu kuulub Eesti leegioni sõprade klubisse. Üheskoos klubi Lõuna piirkonna juhatusega on käidud mälestusüritustel ja kohtumistel. Mõnel on Karu poseerinud ka Saksa sõjaväe mundris koos mõttekaaslastega, kelle särki on ilmestanud surnupealuu ehk Totenkopfi embleem, mida kasutasid ka SS-lased.
Leegioni sõprade klubi kirjeldab end oma veebis kui rahvuslikult meelestatud vabatahtlike vennaskonda ja kasumit mitte taotlevat organisatsiooni, mis tahab aktiivselt kaasa lüüa teises Vabadussõjas (1941–1945) võidelnud leegionäride pärandi säilitamisel.
Miks oli Karu EKRE tõrvikurongkäigul? Tartu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusik kinnitas, et ka tema nägi meest seal ning esmalt tekitas see temas küsimusi. «Alguses tekkis mõte, et ehk ta on näitleja,» meenutas Kuusik. «Hiljem nägin kommentaariumis tema profiili ja sellele klikates tundus, et ta on koduses keskkonnas samasugune.»
Kuusik enda sõnul mehest midagi rohkem ei tea. Äriregistrist selgub, et Karu oli tõepoolest EKRE liige 2021. aasta aprillist tänavu 2. jaanuarini.
Kuusiku sõnul ollakse nende üritustel provokatsioonideks ikka valmis, kohale kutsuti selleks puhuks ka turvamehed, kellele oli antud ülesandeks provokaatorid eemale ajada. Kuna aga kõnealune mees oli vaikne, siis ei peetud vajalikuks tema suhtes midagi ette võtta. «Me ei aja ära inimesi, kes meie kõnesid kuulama tulevad, ka mitte teiste erakondade liikmeid,» märkis Kuusik.
Heideti välja
Tartu EKRE fraktsiooni liikme Loone Otsa sõnul heideti Karu erakonnast välja, sest tal on kriminaalkaristus. Info delikaatsuse tõttu Ots kohtuasja kommenteerima ei hakanud, kuid Riigiteatajast on leitav Tartu maakohtu 10. juunil 2022. aastal tehtud otsus.
Karu tunnistati süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja talle määrati kaheksa kuud tingimisi vangistust. Mehel tuvastati kinnipidamise hetkel 1,25-promilline joove.
Ka politseile jäi mees silma. «Selline härra rongkäigul tõepoolest liikumas oli, ka politsei nägi teda,» kinnitas politsei pressiesindaja Ragne Keisk. «Politseinikud mingit natsisümboolikat temaga ühes või teda propageerimas ei täheldanud, ka ei käitunud ta meile teadaolevalt provokatiivselt, mis tähendab et mees ühtki õigusrikkumist toime seal ei pannud ning mingit vajadust teda ürituselt eemal hoida ei olnud.»
Keiski sõnul on politseil olnud vaja viimasel paaril aastal natsisümbolitega seotud provokatsioone lahendada, kuid selliseid juhtumeid on olnud vähe.
Eesti Leegion Sõprade Klubi juhatuse liige Marti Michelson kinnitas, et Karu on klubi liige, kuid rohkemat mehe kohta jagama ei soostunud.
Vastab Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Marti Michelson.
Kuidas suhtub Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatus sellesse, et nende liikmed käivad ringi natsisümboolikas?
Tegemist on ELSK Lõuna maleva vabavormis eraüritusega, juhatuse kokkusaamist seal ei toimunud kuna Lõuna maleval ei ole juriidilist juhatust, on vaid formaalselt määratud kohalikud juhid.
Pildil ei ole ühtegi natsisümboolikat, haakristiga medal klubiliikme rinnas on Saksa tsiviilteenete rist (Treudienst-Ehrenzeichen für Beamte Angestellte und Arbeiter im öffentlichen Dienst), mida anti välja vahemikus 1938 – 1945 oma riiki teeninud kodanikele. Medali saamiseks ei pidanud olema NSDAP liige ega ideoloogia pooldaja.
Kas selline käitumismaneer on liikmete seas tavaline, tolereeritud?
Klubil on oma vormiriietus, eelkõige pidulik polosärk ning seda kannab siinsel pildil ka vasakul olev klubi liige. Kuna klubi vormiriietust ei saa kõik liikmed endale võimaldada, ei ole klubi vormi kandmine klubi üritustel kohustuslik. Seega see millistes riietes klubi liikmed klubiüritustele tulevad, ei ole kuskil fikseeritud.
Kas Eesti Leegioni Sõprade Klubi saab kinnitada, et seisab vastu natsiideoloogiale?
Eesti Leegioni Sõprade Klubi seisab vastu sellele, et Eesti rahvusliku uhkust, oma esivanemate tegusid ja mälestust ning ajaloolisi sõjalisi saavutusi ja erinevatesse organisatsioonidesse kuulumist häbenetakse. Proovime seda suhtumist muuta, sest seda üritatakse muuta poliitkorrektseks ajaloo ümberkirjutamise ja muutmisega juba isegi riiklikul tasandil. Kui see on Teie jaoks natsism, siis paraku ei saa ma Teile seda kinnitada.